Pikk lennutransport ajas koostööpartnerid tülli

30. jaanuaril tellis OÜ Naupilon ekspedeerimisfirmalt Balti Logistika 90kg küünelakkide lennutranspordi Californiast Eestisse. Lakid jõudsid Eestisse alles 6. märtsil. ?Kaup pidi kohale jõudma viie päevaga. Tavaliselt jõuab ka,? räägib Naupiloni omanik Lea Vaabel. Seekord ootas ta üle kümne päeva, kuid kaup ei tulnud.

Kuna Balti Logistikast ei osatud Vaabeli järelepärimistele esialgu midagi vastata, siis pöördus ta abi saamiseks teise ekspedeerimisfirmasse Schenker-BTLi. Sealsetest lennutranspordi andmebaasidest ei olnud näha, et Naupiloni tellitud kaup oleks Ameerikast teele pandud või et sellisele kaubale oleks mõni lennubroneering tehtud. Hiljem selgus, et esimese kahenädalase transpordi viivituse põhjuseks oli Naupiloni enda partner Ameerikas, kes ei suutnud kaupa tähtaegselt üle anda.

?Möödus ligi kaks nädalat, enne kui kauba saatja informeeris meid kauba valmisolekust ja me saime kauba 12. veebruaril peale võtta ning transportida Los Angelese lennujama,? ütleb Balti Logistika klienditeeninduse juht Agnes Hellaste.

Sellega paraku transpordi viperused ei lõppenud. Nüüd asus kauba transpordiga venitama Balti Logistika partner. Kuigi Vaabel sai Balti Logistikalt teate, et saadetis on broneeritud 20. veebruari Lufthansa lennule, möödus veel nädal, enne kui kaup lennukile pandi. Mõningase viivituse võis tekitada kauba kontrollimine lennufirmas, kuna küünelakid on ohtlike kaupade nimistus. ?Selline kohaletoimetamiseaeg on lennutranspordi kohta kahtlemata liiga pikk,? tunnistab Hellaste.

Kuigi kaup jõudis lõpuks 6. märtsil Tallinnasse, ei saanud Vaabel seda veel kohe kätte. Ta polnud rahul Balti Logistika esitatud täissummas arvega. ?Ootasin, et Balti Logistika teeb pärast sellist juhtumit ise soodsa pakkumise,? ütleb Vaabel. Ta üritas vaidlustada arvet, kuid seni ta kaupa Balti Logistikalt kätte pole saanud.

Balti Logistika nõustus ligi tuhande dollarilist transpordiarvet vähendama 20% võrra. Naupilon vahetas lennutranspordi koostööpartnerit.

Lähtudes Naupiloni ja Balti Logistika esindajate seletustest, võib eeldada, et kauba transpordiga viivitamine on leidnud tõendamist ja vähemalt osaliselt on see leidnud aset Balti Logistika või isikute, kelle eest ta vastutab, tegevuse või tegevusetuse tõttu.

Kui eeldada, et pooltevahelisi suhteid reguleerivad EEA Üldtingimused 2001, siis peab Balti Logistika vastutama veo tellija ees viivitamisest põhjustatud kahjude tõttu kuni veotasu ulatuses (kuni 986 dollarit). EEA Üldtingimuste § 23 nõuab ekspedeerija vastutuse kindlakstegemisel ka Varssavi konventsiooni kohaldamist, kui ekspedeerija ja veo tellija on kokku leppinud õhutranspordi kasutamises. Varssavi konventsioon lähtub kauba kahjustumisel või kohaletoimetamisega viivitamisel vedaja vastutuse piirmäära arvestamisel kauba kaalust. Balti Logistika vastutus on Varssavi konventsiooni kohaselt piiratud 17 SDRiga (~374 krooni) kauba kilo eest (1 SDR =~22 krooni). Seega vastutaks Balti Logistika Varssavi konventsiooni kohaselt kuni 33 600 krooni ulatuses Naupilonile viivitamisest põhjustatud kahjude eest (kauba kaal oli ca 90 kg). Olenemata, kas Balti Logistika vastutuse määramisel võetakse aluseks EEA Üldtingimused või Varssavi konventsioon, peab Naupilon kõigepealt tõestama viivitamisest põhjustatud kahju tekkimist ning kahju suurust. Kui tekitatud kahju suurust ei ole võimalik mõõta ja seetõttu ka tõestada, siis ei ole Naupilonil alust Balti Logistikale kahjuarvet esitada. Kõik on tõendamise küsimus.