- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,01%6 244,09
- DOW 300,07%44 055,75
- Nasdaq −0,01%20 674,74
- FTSE 1000,22%8 958,29
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,5
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,01%6 244,09
- DOW 300,07%44 055,75
- Nasdaq −0,01%20 674,74
- FTSE 1000,22%8 958,29
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha piirab kiiremat sõitu
Kui sellel aastal tõstetakse lubatud piirkiirust Eesti teedel umbes 500 kilomeetri ulatuses, siis järgmisel aastal on olukord halvem. ?Summad teehoolduseks vähenevad,? kinnitab Pärnu teedevalitsuse juhataja Enn Raadik. ?Meie saime hooldusraha 3 miljonit krooni ehk umbes 14 protsenti vähem kui möödunud aastal.?
Raadiku sõnul tähendab väiksem raha seda, et kui eelmisel aastal korduvpinnati Pärnu maakonnas 75 kilomeetrit teid, siis tänavu vaid 15. ?Samas aitab pindamine teel püsida neli aastat, pindamata tee hakkab aga kohe lagunema,? räägib Raadik.
Teede lagunemist tunnistab ka Lääne-Viru teedevalitsuse juhataja Eugen Õis. ?Maanteede korrashoiu pool on selgelt alafinantseeritud,? ütleb ta. ?Hooldust vajavate teede arv kasvab iga aastaga.? Kokku on Eestis üle 15 000 kilomeetrit riigiteid.
Samas kahandab teehooldajate vastutulek poliitikute ja kiirema sõidu harrastajate huvidele niigi nappi teehooldusraha. ?Kulutusi tuleb teha kasvõi liiklusmärkidele ja nende paigaldamisele,? räägib Harju teedevalitsuse juhataja asetäitja Peeter Paju. ?Mitmes kohas ei pööraks me nii suurt tähelepanu nähtavuse parandamisele.? Kulutuste vahe on siin oluline, sest kui 90kilomeetrise tunnikiiruse puhul tuleb nähtavus tagada 10 meetri kaugusel teest, siis 100kilomeetrise piirkiiruse puhul juba 20 meetri ulatuses.
Teedevalitsuse juhtide hinnangul pole teehooldusraha hulga suurenemist näha ka järgmisel aastal. Seega on alust kartusel, et kiiremat sõitu võimaldavate kilomeetrite arv edaspidi kahaneb.
Võru maakonnas vähenes kiirete teede hulk juba sellel aastal, sest Pihkva?Riia maanteed lõhestavad põikipraod. Kiirete lõikude hulgast võib tänavu ära langeda ka osa Harju maakonna piiresse jäävast Tallinna?Narva maanteest, sest see on liiga konarlik. Jõgeva maakonnas võimaldab kiiremat sõitu ainult üks teelõik, seegi kuulub Tallinna?Tartu maantee koosseisu.
Vähese hooldusraha mõju ei avaldu kohe, vaid pikema aja jooksul. ?Siis aga tuleb hooldamata teedesse palju rohkem raha panna,? väidab Enn Raadik.
Põhjuseks, miks teede hooldusraha vähendatakse, peavad teedevalitsuste juhid Eesti peamagistraalide renoveerimise tarvis võetud laene. ?Laenud eeldavad ka Eesti-poolset rahastamist ja seda tehakse teede hooldamiskulude arvel,? selgitab Raadik.
Teedehooldajad kinnitasid, et kui neile rohkem raha eraldataks, võiks suurendatud sõidukiirusega kilomeetreid tänavuse 500ga võrreldes palju rohkem olla. Selleks tuleks teekatet tasasemaks muuta, teeäärset metsa raiuda, kõrvalteedele märgistust kanda, 2500krooniseid liiklusmärke lisada.
Samas on külgnähtavuse parandamine metsaraie abil problemaatiline, sest mitmed tee ääres olevad maa- ja metsatükid kuuluvad eraomanikele. ?Õnneks meil koostöö metsaomanikuga laabus,? kinnitab Loobu?Valgejõe teelõigul metsaraiega külgnähtavust parandanud ja selle abil sõidukiirust tõstnud Eugen Õis.
Võrumaalt võib aga tuua vastupidiseid näiteid. ?Eramaaomanikele on raske selgitada, et tee äärde, seega nende maa sisse tuleb kaevata külgkraave,? räägib sealse teedevalitsuse juhataja Arno Huik. ?Püüame siiski konfliktideta hakkama saada.?
Hetkel kuum
Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuuse sõnul on kiirema sõidu lubamiseks lisaks eelnimetatutele mitmeid kriteeriume. ?Nii ei saa piirkiirust tõsta teelõigul, kus esineb liiklusõnnetuste kontsentratsioon,? sõnab ta. Niisugusteks paikadeks loetakse 500meetriseid teelõike, kus kolme aasta jooksul on olnud kolm või rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetust.
Lõikudel, kus tahetakse sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis, ei tohi ka teerööpad olla sügavamad kui 20 millimeetrit. ?Pärast vihma võib rööpa tõttu tekkida vesiliug,? selgitab Harri Kuusk.
Linnas ehk asulateedel on piirkiiruse suurendamine veelgi keerulisem, sest lisaks eelnevatele tuleb arvestada jalakäijate, jalgratturite, ristmike lahendustega. Eeltingimuste rohkuse kõrval hoiab maanteeametit suuremat kiirust lubamast ka tõsiasi, et tee valdaja vastutab oma tegevusest johtuvate tagajärgede eest.
Harri Kuuse sõnutsi ei tähenda suurem sõidukiirus siiski seda, et kiiruseületamisi oluliselt vähemaks jääks. ?Statistika järgi sõidab 15 protsenti juhtidest üle lubatud kiiruse,? kinnitab ta. ?Kihutajad sõidavad nii, nagu liiklusmärke polekski.?
Suuremat kiirust lubavaid liiklusmärke hakatakse Kuuse sõnul paigaldama alates sellest nädalast, viimane kiire lõik peaks lubava märgi saama 25. juunil.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele