Töötutele lisaraha ei paista

Sotsiaalteadlaste avalik pöördumine riigijuhtide poole, kus nad väidavad Eesti olevat sügavas sotsiaalses kriisis, lisas sotsiaalministeeriumile julgust küsida järgmise aasta riigieelarvest tööpuuduse leevendamiseks 600 miljonit krooni.

Tööhõive- ja tööpuudusprobleemidele on tänavusest riigieelarvest ette nähtud 208 miljonit krooni.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul on riigieelarvest küsitud miljonite eest kavas järgmisel aastal töötu abiraha suurendamine, töötute koolitamine, toetused näiteks ettevõtluse arendamiseks ja tööturu süsteemi haldussuutlikkuse tõstmine.

Kallase sõnul riigieelarvest raha eraldamisega tööpuudust ei vähenda. ?Tööhõiveprogrammid on siinkohal marginaalsed ja ei anna olulist tulemust,? väitis Kallas. ?Maailma kogemus näitab, et raha suurendamine tööpuuduse vähendamiseks annab hoopis vastupidise efekti.?

Tööpuudusega kokku puutunud ettevõtjad ja majandusteadlased aga jäävad eriarvamusele.

Põlvamaal mitut ettevõtet omava Margus Timmo sõnul on suurimaks probleemiks see, et maal pole ei ettevõtjaid ega kvaliteetset tööjõudu. ?Praegu on ainus võimalus töötajaid ümber koolitada, sest musta tööjõudu vabaneb pidevalt,? lausus Timmo.

Timmo hinnangul oleneb tööhõiveprogrammide kasutegur sellest, kellele programm suunatakse. ?Kui sihtgrupp on õigesti valitud, läheb 80 protsenti koolitusele kulunud rahast asja ette,? ütles Timmo.

Tappo kinnitusel on suurem enamik projektidest püstitatud eesmärgi täitnud. Positiivsete näidetena märkis sotsiaalministeerium ära Hiiu maavalitsuse pilootprojekt ?Toetatud töökohad puuetega noortele Eestis?, mille eesmärk oli proovida leida tööd puuetega noortele. Projekti käigus rakendus 16 puudega noort. Hästi töötab Tartu Noorte Naiste-Noorte Meeste Kristlik Ühingu projekt ?Tartu noorte tööbörs-infokeskus? ? aasta jooksul külastas keskust 2016 noort, kellest tööd sai ligi 310.

Tartu Ülikooli majandusteooria õppejõu Raul Eametsa sõnul on ühed tõhusamad vahendid tööpuuduse vähendamiseks täienduskoolitus ja aktiivne tööhõivepoliitika. Eametsa ütlusel on tööpuuduse probleem isegi teravam, kui Mõõdukad seda ette kujutavad.

Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin ja Endel Paap esitasid eile riigikogule otsuse ?Abinõud sotsiaalse kriisi ületamiseks Kirde-Eestis? eelnõu. Selles soovitakse, et kuulutataks välja moratoorium suurearvulisele töökohtade koondamisele kuni 2002. aasta 31. detsembrini, kompenseerides ettevõtjatele osaliselt sellest tekkivad kahjud.

Veel tehakse valitsusele ettepanek algatada selle aasta 1. juuniks riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on stabiliseerimisreservi raha kasutades luua uusi töökohti Kirde-Eestis ning rahastada narkomaania ja HI-viiruse leviku pidurdamise programme.