Iseehitamise võimalus jääb ka uue seadusega

Neeme Nõmme 15. mai 2001, 00:00

Eelmisel nädalal ehitusseaduse eelnõu ümber puhkenud skandaali iseloomustavad kõige paremini Rein Langi sõnad laupäevases keskpäevatunnis: ?Muide teiselt poolt on toimunud väga positiivne nihe selles mõttes, et me saame sellised eelnõud tänu internetile ja meie keskkonna suuremale avatusele kätte enne seda, kui need on vormitud seaduseks. Me saame nende ümber nalja visata, me saame neid arvustada, me saame neid ka tõsiselt analüüsida, ehkki ma arvan, et antud juhul tõsine analüüs on suhteliselt tarbetu energiakulu, aga me saame neid naeruvääristada.?

Ehitusseaduse eelnõu on internetis nähtav, kommenteerimiseks ja ettepanekute tegemiseks kõigile kättesaadav juba aprilli algusest saadik.

Kulus tubli kuu, mil ?Maaleht? tõi avaliku arutelu keskmesse just nende lugejate jaoks spetsiifilise probleemi. Ülejäänud ajakirjandus haaras teema lennult ja sellest hetkest alates on eelnõu üle nalja visatud, südamest arvustatud (kirutud) ja seda kõikvõimalikul moel naeruvääristatud. Mida pole ? tõsist analüüsi.

Ehitusseaduse eelnõu kandvaks ideeks on ehitise ohutus ja selle tagamine. Põhimõtteliselt peaks see printsiip kehtima igasuguste ja mistahes tarbeks rajatud ehitiste puhul. Seetõttu kehtib nõue ehitada ehitusprojekti kohaselt ja pädevate isikute poolt.

Ometi toob eelnõu sisse põhimõttelise erandi, kus ei nõuta ehitusprojekti, pole vaja ehitusluba ning ehitada võib igaüks. Silmas on peetud nimelt mitmesuguseid (väike)ehitisi, mida inimesed võiksid ise ehitada, sh. oma kodu. Võib ju väita, et oma kodu oli piiritletud liiga linnamehelikult, aga väide, nagu eelnõu keelaks täielikult oma kätega kodu ehitada, on lihtsalt vale. Iseküsimus, kuidas piiritleda oma kodu piirid (ruut)meetrites?

Kodu mõiste on paratamatult läbi aegade muutunud, tänapäeval on mõne linnamehe vannituba suuremgi kui teise mehe taluõu. Eelnõusse on sisse kirjutatud väga konkreetsed numbrid, mida kooskõlatamise ajal on juba muudetud ja kindlasti muudetakse veelgi. Just need võiksid olla analüüsi ja avaliku arutelu objektiks. Oluline on ?oma kodu? mõiste piiritlemine selliselt, et see ei kujuneks kattevarjuks muude funktsioonidega objektide ehitamisele (kasvõi tootmishoone, kauplus vms) ilma võimaluseta kontrollida nende ohutust.

Avalikult võiks vaielda veel paljugi üle, sest sama vana, kui on iseehitamise traditsioon, on ka ehitusmeistrite tarkus: endale tasub jätta alles kolmas omaehitatud maja! Ehk mida teha siis selle esimese ja teisega

Kuna oma maja võib jätkuvalt ise ehitada, siis on ka eelnõus esitatud pädevusnõudeid käsitletud liiga emotsionaalselt. Jutt käib ennekõike ikkagi teistele ehitamisest ja ehitise tulevase omaniku õigusest ohutule ehitisele. Sisuliselt on probleem selles, kuidas defineerida n-ö. kuldsete kätega mehe mõiste, kes endale ise on võimeline kodu ehitama.

Piltlikult lähtuti sellest, et nooti tundmata ooperilauljaks ei saa, kuid kindlasti polnud eesmärgiks omakandi pillimehe väljatõrjumine külasimmanilt. Kuna vastav printsiip ei ole praegusest eelnõust välja loetav, siis tuleb see lihtsalt ümber kirjutada, mille käigus arvestatakse kindlasti ka avaliku diskussiooni käigus väljaöeldud arvamusi.

Suurt segadust on tekitanud ka kasutusloa nõue ja seetõttu on juba käesolevaks hetkes selge, et muudetakse mitte ainult eelnõu sõnastust, vaid tõenäoliselt ka eelnõu nende sätete senikavandatud sisu.

Seaduse eelnõu selleks ongi internetis, et oma huve saaks kaitsta kõik, kelle arvamust pole seni vajalikul määral arvestatud. Mida põhjendatum ettepanek on, seda kindlamini seda ka arvestatakse. Kui aga eesmärgiks on pelgalt seaduse eelnõu naeruvääristamine, siis selleks on tõsine analüüs tõepoolest mõttetu energiakulu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing