Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töölissöökla kaudu internetti
2000. aasta Eesti edukama ettevõtte, ASi Viisnurk uues liimpuiduvabriku söögitoa nurgas on juba üle nädala interneti püsiühendusega arvuti, mida saavad vabriku lihttöölised lõuna ajal ning enne ja pärast tööd kasutada.
Viisnurga liimpuiduvabriku turundusjuht Tanel Press ütleb, et arvuti sai ettevõte tasuta Vaata Maailma projekti raames. ?Hansapanga Pärnu kontor küsis meie käest, kas meil oleks huvi,? räägib Press. ?Saime arvuti ? arvutilaua ja püsiühenduse muretsesime ise.?
Lõunapausi ajal kogunes arvuti juures 5?6 inimest, keegi seletab, mis saab arvutiga kasulikku teha. Üks 50ndates proua ütleb, et ta on juba ?neti liige? ja luges teiste abil internetist lehti. Enim kuvatud lehtedest ongi Pärnu Postimees, hanza.net, Viisnurga kodulehekülg, Delfi, mõned Vene portaalid.
?Me tahame, et meie töötajad tunneksid ennast tänapäevaste inimestena, et arvuti poleks ainult kontoritöötajate jaoks,? sõnab Tanel Press.
?Algul oli mul kartus, ega arvuti normaalset töörütmi ei häiri,? tunnistab liimpuiduvabriku tootejuht Ivar Vainomäe. ?Aga pole midagi negatiivset juhtunud. Mõnel inimesel on hoopis hirm arvuti ees, aga tuleb hirmust üle saada ja näidata, et hiir ei jookse käest ära. Mul endal näpud värisesid, kui 2?3 aastat tagasi tegin esimese ülekande internetipangas.?
Ka Eesti üks suuremaid ettevõtteid, ligi 5000 töölisega tekstiilitootja Kreenholmi Valduse AS peab praegu läbirääkimisi pankadega internetipunkti loomiseks.
Kreenholmi peadirektor Meelis Virkebau räägib, et on idee luua 6?8 arvutiga internetipunkt, kus vabriku töötajad saaksid internetipanka kasutada. Kuna töö käib Kreenholmis kolmes vahetuses, peaks Virkebau sõnul tulevane internetipunkt olema avatud 24 tundi päevas.
?Inimestel on suur huvi interneti vastu, usun, et enamik neid, kes on vähem kui 50 aastat vanad, oleksid internetipunktist huvitatud, alla 50aastaseid on ettevõttes 90 protsenti töötajatest,? ütleb Virkebau. ?Ja selliseid, kes pole kunagi internetti kasutanud, on küllaltki vähe. Inimesed saavad aru, et muidu jäävad nad ajast maha, aga keegi ei taha ju olla ajast maha jäänud.? Meelis Virkebau lisab, et internetipunktide loomine ettevõtetes on kasulik ka tööandjale. ?Tööandjale on kasulik, kui inimesed arenevad, kasulik on investeerida inimeste haritusse, sest mida haritum töötaja, seda parem on ettevõtte tulemus,? sõnab ta.