Maksukorralduse seadus muutub rangemaks

Veidi üle 200 päeva jääb uue maksukorralduse seaduse (MKS) kehtima hakkamiseni. MKSi eesmärk on reguleerida maksundust põhjalikumalt - korraldada paremini maksude laekumist ning vähendada kohtuvaidluseid.

Uus maksukorralduse seaduse eelnõu on praegu kehtivast seadusest viis korda mahukam ning jätab ettevõtjatele palju vähem võimalusi maksude optimeerimiseks. Tegemist on niivõrd põhjaliku eelnõuga, et seda võib pidada Eesti maksunduse ajaloo rekordiks. On küsitav, kas Eesti taoline liberaalne väikeriik vajab nii keerukaid seadusi. Võibolla võiks seaduste loomisel eeskuju võtta Bahamalt või Mani saartelt (õige majandamise korral soodustatakse eelkõige ettevõtlust, alles seejärel kehtestatakse makse).

Uue MKSiga tahab rahandusministeerium sätestada konkreetsemate menetluse läbiviimise eeskirjad, mis annavad maksuhalduritele senisest rohkem käitumisjuhiseid ning paremaid võimalusi maksude sissenõudmiseks. Üks ettevõtja kommenteeris seda irooniliselt, öeldes, et kui maksuamet oleks erastatud, laekuks makse 50% rohkem. Kas ta ka järgmisel aastal sama väidab, pole teada.

Uue seaduse koostamisel on palju eeskuju võetud Saksamaa maksukorralduse seadusest, mis on üsna range. Igal juhul peaksid ettevõtjad eelnõule oma ettepanekuid esitama, et mitte rongist maha jääda. Ilmselt peavad ettevõtjad võitlema uue maksukorralduse seaduse kiire jõustumise vastu ühiselt. Eelnõu terviktekst on üleval rahandusministeeriumi koduleheküljel.

Mida siis peaksid ettevõtjad uue maksukorralduse seaduse jõustumisel eelkõige arvestama?

Esiteks, karistus ümbrikupalkade maksmise eest muutub rangeks.

Teiseks, firma raha kasutamine isiklikuks otstarbeks tuleb lõpetada. Väikseimgi eksimus toob kaasa sanktsiooni ning karistused on karmid.

Need ettevõtjad, kes pole seni kasutanud raamatupidaja abi ja raamatupidamise programme, peavad seda tulevikus kindlasti tegema. Vastasel juhul muutuvad trahvid koormavaks.

MKSis on sätestatud täiendavaid võimalusi kohustusi rikkunud isikutele maksu määramiseks ja sissenõudmiseks. Käsitletakse ka seni maksukorralduse seaduses reguleerimata küsimusi, nagu näiteks seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused.

Põhjalikumalt on sätestatud ka maksumaksja põhiõigused (näiteks õigus erapooliku revidendi taandamisele) ning maksumenetluse käigus tema kaitset tugevdavad sätted (näiteks erapooliku ametiisiku taandamisele, tõlgile, samuti võimalus taotleda menetlustähtaegade ennistamist ja pikendamist). Seaduses on laiendatud kolmandate isikute ringi, kellelt maksuhaldur saab nõuda teise isiku maksuvõla tasumist.