734 miljoni eest ehitustööd tehtud

FKSMi tütarettevõte AS Keskkonnaehitus tegi töid kokku 67 miljoni krooni eest, ehitades reoveepuhastid Valka, Pärnusse ja Kuressaarde.

EMV tegi töid kokku 76,6 miljoni krooni eest Tamsalus, Narvas ja Tartus.

Kohalikes omavalitsustes keskkonnaprogrammi juhtinud ASi Eesti Veevärk keskkonnaprojektide direktori Jüri Ligi sõnul tekitas programm Eestis inseneriehituse turu ja selle tulemusena loodi mitmeid uusi firmasid. ?Mitmed ehitusfirmad lõid uusi tütarettevõtteid, mis elasidki selle programmi peal,? ütles Ligi. ?Näiteks FKSMi tütar Keskkonnaehitus loodi suuresti just selle programmi tõttu.?

ASi Keskkonnaehitus ehitusdirektori Marek Jassiku sõnul sai firma programmi raames tõesti palju tööd, kuid lisaks nendele töödele ehitatakse praegu veel Paide, Rakvere ja Rapla veevarustussüsteeme kokku 90 miljoni krooni eest.

Peale FKSMi ja EMV napsas suure tüki eurorahadest ka ehitusfirma Emet, kes ehitas 86 miljoni krooni eest Narva veejuhtme. Äripäeva ehitusettevõtete TOPi andmeil oli nii firma 1998. kui ka 1999. aasta käive umbes 17 miljonit krooni ning 1999. aastal oli ettevõte kahjumis. Emetist eile kommentaari saada ei olnud võimalik, kuna firmajuht viibis komandeeringus.

Rapla majandusnõuniku Aivar Surva sõnul sai linn keskkonnaprogrammi raames 32 miljonit krooni linna veehaarde ja veemagistraalide ehitamiseks, enne seda rekonstrueeriti linnale 14 miljoni krooni eest puhastusseadmed. ?Tänaseks on need tööd lõppenud, kuid me kirjutame juba uusi projekte uute algavate programmide tarvis,? rääkis Surva. ?Oleks vaja rajada kanalisatsioonivõrgustik, sest 60 protsenti linnast on täna kanalisatsioonita.?

Kohalike omavalitsuste keskkonnaprogramm algas kuus aastat tagasi ning selle raames investeeriti 13 linna veemajandusse. Täna avatakse Rakveres Piira veetöötlusjaam, mis maksis 25,3 miljonit krooni ja on viimane projekt keskkonnaprogrammis.

Sel aastal peaks käivituma järgmine omavalitsustele mõeldud programm, mille raames investeeritakse 17 linna ja alevi veemajandusse üle 600 miljoni krooni. Kõige enam ? 100 miljonit krooni ? kulub Viljandi linnale reoveepuhasti ehitamiseks. Kogusummast 40 protsenti peavad omavalitsused ise finantseerima, ülejäänud raha tuleb ELi abiprogrammidest.

Lisaks peaks keskkonnainvesteeringuteks sel aastal tulema Eestisse 250 miljonit krooni ISPA programmi raames.