Läti ebasõbralik ?est näitab Eesti edukust

Läti on kahetsusväärsel kombel peatanud topeltmaksustamise vältimise kokkuleppe Eestiga. See riivab Eesti firmasid, kes tegutsevad Lätis ega pidanud vastavalt Eesti seadustele poolteist aastat tulumaksu maksma. Nendest tingimustest lähtudes sai tehtud äriplaan ja investeeringud. Vastavalt lepingule olid ka väljamakstavad dividendid Lätis maksuvabad. Läti pool on soostunud topeltmaksustamise vältimist pikendama aasta lõpuni.

Eesti pool peab järelejäänud seitsme kuu jooksul üles näitama välispoliitilist aktiivsust, et kaitsta Eesti ettevõtjate ärihuvisid. Toetuda tuleb ka Leedule, kes kaalus samuti ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastust, ehkki loobus sellest hiljem.

Eesti valitsusel tuleb Läti kolleegidelt aru pärida, kas Läti aktsioon oli: a) mõeldud Eesti firmade tulumaksustamiseks või b) tulumaksu kättesaamiseks nende Läti firmade käest, kes registreerisid tütarfirma Eestisse ja ?kantisid? kasumi siia.

Vastavalt sellele, kas vastus on a või b, tuleb ka tegutseda. Esimese vastuse korral tuleb Lätile rõhutada välisinvesteeringute tähtsust ühele väikeriigile, mille heaks on Eesti üsna palju teinud. Näiteks 1997. aasta börsibuumi ajal oli Eesti üks suuremaid välisinvestoreid Lätis. Eestist või läbi Eesti ? vahet pole ? on tulnud suured välisinvesteeringud kasvõi Hansabankasse ja Rigas Miesnieksi. Rootsi ja Soome kapitalisüstidest on kasu saanud mõlemad Balti riigid, ja muidugi Leedu ka. Topeltmaksustamise vältimise kokkuleppe eiramisega pole sama tüüpi lisainvesteeringuid ilmselt loota. Praegu on Eesti investeerinud Lätti 4 mld krooni (54% kogu Eesti välisinvesteeringutest).

Kui Läti aktsioon oli mõeldud üksnes oma firmade korralekutsumiseks, siis olid meetod vale. Mure oma maksubaasi suhtes on õigustatud, aga reageering on ebaadekvaatne. Läti pool võib kehtestada sisemisi regulatsioone, kuid rahvusvaheliste lepingute kallale minek on liiast. Kõige parem lahend oleks investeeringute tulumaksu kaotamine kõigis kolmes Balti riigis, mis maandaks pinged ja muudaks terve piirkonna investorite jaoks atraktiivseks.

Eestil on topeltmaksustamise vältimise kokkulepped sõlmitud 21 riigiga. Kõige halvem oleks doominoefekt, et ka muud riigid hakkavad lepinguid peatama. Teisalt võivad suhted olla kõige teravamad just enam-vähem võrdsete naabrite vahel, nagu Eesti ja Läti puhul, ega pruugi tähendada ülejäänud riikide negatiivset suhtumist Eesti maksupoliitikasse.

Analüüsides Rootsi ja Soome seisukohalt, siis on need riigid olukorra oskuslikult ära kasutanud, investeerides mitte otse Lätti-Leetu, vaid Eesti kaudu. Seistes oma majandushuvide eest, toetavad nad ühtlasi Eesti liberaalset maksupoliitikat, mida ei ole küll põhjust muuta.

Teada on seegi, et poliitikud mõtlevad alatihti äärmiselt ebamajanduslikult. Selle ehedaks näiteks on ka meie välisministri Toomas Hendrik Ilvese avaldused naabrite kohta.