- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KIK jagab 200 mln krooni
Rahandusministeeriumi juurde eelmisel aastal keskkonnafondi järglasena moodustatud sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) saab osa keskkonnatasudest ning jagab tänavu 197,5 miljonit krooni kümne alaprogrammi kaudu.
KIKi nõukogu esimehe, keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul on KIK mõeldud keskkonnaprobleemide lahendamiseks ning kui eraettevõtted esitavad väärilisi projekte, siis koheldakse neid võrdselt avaliku sektori omadega.
KIKi juhataja Kalev Auna sõnul on raha saajate puhul tegemist reeglina avaliku sektoriga. ?Erasektorile KIKist raha anda ei ole keelatud, kuid siin tuleb hoolega jälgida konkurentsiseaduse riigiabi sätteid. Kui ühele raha anda, siis võib konkurentidel pretensioone tekkida,? ütles Aun.
Auna sõnul on aga oluline see, et raha jõuab avaliku sektori kaudu riigihankekonkursside või otsetellimustena erasektorini, kes ehitab näiteks reoveepuhasteid või jäätmehoidlaid.
KIKi jäätmekäitlusprogrammi koordinaatori Allan Rattase sõnul peaksid ettevõtete otsetaotlused leidma heakskiidu kõigepealt maakondlikes keskkonnateenistustes, kus vaetakse projekti sobivust riigi keskkonnakavaga. ?Ettevõtetest esitas sel aastal rahastamistaotlusi mõni üksik, kuna ilmselt ei teata eelmisel aastal loodud KIKist veel kuigi palju,? ütles Rattas.
Rattase sõnul olid riikliku keskkonnainvesteeringuraha taotlejate nimekirjas ka Eesti Energia, Silmet ja Viru Keemia Grupp, kuid nende kandidatuur langes ära keskkonnaministeeriumiga sõlmitud saastetasu investeeringutega asendamise lepingu tõttu. KIKi käest saab 900 000 krooni Kunda Nordic Tsement, mis tahab katsetada õlijäätmete kasutamist energia tootmisel, samuti rahastatakse Velsicoli jäätmeprojekti.
Tulevaks aastaks jäi KIKist raha ootama ühe väikeettevõttena Rakvere jäätmekäitlusfirma OÜ Leegever, mis soovib 1,5 miljoni kroonise toetusega rajada olme- ja tööstusjäätmetest küttegraanulite valmistamise vabriku. ?See oli mõeldud lääneriikide eeskujul Eesti pilootprojektina, mille laiema leviku tulemusel jääks võib-olla mõni suuri riigi investeeringuid nõudev europrügila ehitamata,? ütles Leegeveri juhataja Mart Pellis, kes tunnistas, et projekt jäi tänavusest taotluste põhinimekirjast välja hilinemise tõttu.
Pellise sõnul on ka Rakvere jäätmemajanduses päris kõva konkurents ning seetõttu pole endal võimalik investeeringuteks piisavat kasumit teenida.
KIKi programmidest on metsanduse programm jahinduse ja kalanduse kõrval selline, mis saab raha kindla protsendina ressursi kasutusest.
?KIKi nõukogus õnnestus kaitsta idee, et raha peaksid saama ikkagi üldisemad projektid, mille tulemusel midagi muutub. Näiteks kulub kõige rohkem raha erametsade inventeerimisele, mis on vajalik nii riigile kui erametsaomanikele. Samas ei annaks ma ka piisava raha olemasolul kerge südamega toetust sae ostmiseks, milleks ka taotlus esitati,? ütles KIKi metsandusprogrammi koordinaator Andres Talijärv.
Kokku laekus tänavu KIKile 1955 rahastamistaotlust, millest rahuldati 844. Järgmiseks aastaks hakatakse taotlusi vastu võtma sügisel.
Vt. ka tabelit: Keskkonnaraha jaguneb riiklike eelistuste alusel
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele