Vargus jäi turvaanduril kahe silma vahele

Kuu aega tagasi, mai esimesel nädalavahetusel murdsid seni tuvastamata kurjategijad sisse firma Unire Konsultatsioonid esimesel korrusel asuvasse kontorisse. Sissemurdmiseks võeti eest ära aken, kust omakorda puges(id) kurjategija(d) laua alla. Laual asunud arvuti ühendati juhtmetest lahti ja tõsteti aknast välja. Varaline kahju ulatus 15 000 kroonini.

Securitas oli 1999. aasta sügisel paigaldanud Unire kontorisse signalisatsiooni ja anduri, kuid see ei seganud kurjategijaid tehnikat näppamast. Unire juhid ise peavad rahalisest kahjust suuremaks moraalset kahju ja dokumentide kaotust.

Kuigi väikefirma oli tellinud omale turvatehnika, seadmete paigalduse ja valveteenuse, ei aidanud sellest kuriteo ärahoidmiseks.

Kuriteopaigal käinud politsei ja turvafirma Securitas esindajad tuvastasid, et sissemurdmine ja lauaarvuti vargus said teoks töökorras liikumisanduri tõttu, mis ei katnud vastavat ruumi osa. Riisalo kinnitusel tunnistas Securitase esindaja Ove Ant pärast sissemurdmist, et anduri mitte tööle hakkamine on turvafirma viga ja kompensatsiooniks pakuti turvatehnikat. Unire seda ei vajanud ja siis muutus ka Securitase hoiak. ?Nad selgitasid, et kuna Unirel ei olnud sõlmitud tehnilise hoolde lepingut, mille alusel Securitas oleks aeg-ajalt meie valveseadmeid kontrollinud, siis ei ole nemad süüdi,? rääkis Riisalo. Samas ei ole hooldeleping turvaseadmete paigaldamise juures vältimatu ja selle sõlmimine on iga firma enese otsustada.

Kuna valveseadme paigaldamisest oli sissemurdmise hetkeks möödunud üle aasta, ei kehtinud enam ka tehnikale määratud garantiiaeg. Hoolduslepingut ei ole, garantii lõppenud, Securitas ei vastuta, võttis Riisalo turvafirma suhtumise kokku.

Ühtlasi teatas Securitase teenistusdirektor Lauri Lahtein konsultatsioonifirmale, et anduri võis paigalt nihutada keegi oma töötaja, mistõttu saigi kuritegu teoks.

Securitas käivitas juhtumi uurimiseks ka firmasisese juurdluse, kuid see ei tuvastanud turvaettevõtte süüd. Firmadevaheline leping nägi ette patrulli saatmise objektile, kui sealt saabub häiresignaal, kuid anduri asendi tõttu signaali ei saabunud.

Securitase soovitatud kriminaalmenetlust Unire selle liigse kulukuse tõttu ei algatanud.

Lauaarvuti varguse puhul on meie konsultatsioonifirmal moraalne kahju suurem kui varaline, sest kurjategijad võtsid kaasa arvutis sisaldunud meie ettevõtte andmeid ja töödokumente.

Tunnistan, et Unire ei olnud sõlminud Securitasega tehnilise hoolde lepingut, kuid see ei olnud ka turvatehnika ja valveteenuse kasutamise juures lepingu vääramatu osa.

Mind teeb turvafirma selline suhtumine tagantjärele ettevaatlikuks. Ostsime oma firmasse turvatehnika ja sõlmisime lepingu Securitasega heauskselt, kuid signalisatsioon ei hakanud tööle. Samas oli kontoriruum meie poolt valve alla pandud. Seda tuvastas ka turvafirma rutiinne signalisatsioonikontroll samal nädalavahetusel, mil kuritegu toime pandi. Vahetasime ka valveteenuse pakkujat, Securitast asendab nüüd ESS.

Eeldan, et selle juhtumi puhul paigaldati valveseadmed õigesti. Müüakse ja paigaldatakse ju ikka töötav süsteem. Samas ei pruugi sellise valveteenuse tellinud firma üldse teadagi, et andur laenurgas on valesti positsioneeritud või ei kata kogu ruumi piisavalt. Sellele oleks pidanud vastuvõtmisel tähelepanu pöörama.

Kuigi hooldusleping ei ole kohustuslik, peaks turvatehnikafirma siiski kliendile selgitama, miks on selle sõlmimine vajalik. Selge see, et kliendid ei taha suurendada oma püsikulusid, mida hooldusleping kahtlemata on. Peab ka jälgima, mis töid hooldusleping sisaldab ja mille eest tuleb juurde maksta.