Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saddam Hussein kõigutab nafta hinda
Iraagi aktsiooni eesmärgiks näib olevat maksimeerida oma mõjujõudu maailma majandusele ajal, mil Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Euroopa majanduskasv aeglustub ? osaliselt selle tõttu, et nafta hind on kahe viimase aastaga kerkinud peaaegu kolm korda. Euroopas ja USAs on samal ajal algamas puhkuste hooaeg, kus inimesed teevad pikki automatku.
USA naftatöötlusettevõtete võimsuste ammendumine, kõrged maksud Euroopas ja Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) kaks tootmismahtude kärpimist sel aastal on kergitanud viimastel kuudel bensiini hinna rekordkõrgele tasemele.
Nafta hind on jäänud möödunud aasta tipptasemega võrreldes, mil see kerkis kümne aasta kõrgeimale tasemele, mõnevõrra madalamaks.
Seni avaldatud seisukohtade järgi ei plaaninud OPEC maailmaturult ära jäänud Iraagi nafta korvamiseks toodangu mahtu suurendada. USA majandusleht Wall Street Journal (WSJ) kirjutas, et kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt ametlikult tootmiskvooti ei suurendata, vaid ?turule lekitatakse tasapisi lisanaftat?. OPEC ei taha lühiajalisele naftatarnete katkestusele Iraagist üle reageerida.
Nafta ja naftasaaduste laoseisu madalseis suurendab ohtu, et OPEC võib teha vale otsuse. ?Nad peavad tegutsema väga hoolikalt,? ütles Londonis asuva Energeetikauuringute Keskuse asedirektor Leo Drollas, kes ennustab suveks nafta hinna väga suurt kõikumist.
Naftaturu eelseisvast ebakindlusest on aru saanud ka naftakartell ise, otsustades eile toimunud ministrite kohtumisel jätta tootmiskvoodid muutmata ja korraldada 3. juulil naftaministrite erakorralise kohtumise. Korraline nõupidamine toimub septembris.
Iraagi otsus naftatarnete peatamiseks oli Teherani reaktsioon ÜRO julgeolekunõukogu möödunud nädala otsusele pikendada lepingut Iraaniga programmi ?nafta toiduainete vastu? tavapärase poole aasta asemel vaid üheks kuuks.
Selle programmi raames võib Iraak eksportida 2,3 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mille eest teenitud tulu võib kasutada toiduainete ja ravimite ostmiseks. Suurbritannia ja USA loodavad aga teisi julgeolekunõukogu püsiliikmeid, Venemaad, Prantsusmaad ja Hiinat, saada järgneva kuu jooksul nõusse rakendama nn tarku sanktsioone, mille kohaselt võib Iraan importida tarbekaupu vabalt, keelatud on aga importida kaupu, mida saab kasutada sõjaliseks otstarbeks,.
ÜRO kehtestas Iraagi suhtes sanktsioonid pärast viimase 1990. aasta invasiooni Kuveiti.