Uus käibemaksuseadus võib tõsta maksukoormust

Teenuste impordi käibemaksuga maksustamise piisavateks kriteeriumiteks on nende osutaja ? mitteresident ja teenuse liik. Seega ka teenuste puhul, mis ei ole geograafiliselt seotud nende saamisega Eestis, on tegemist ikkagi teenuste impordiga.

Nii kuuluvad eelnõu kohaselt käibemaksu alla välisriigis Eesti maksukohustuslase poolt saadud reklaami-, konsultatsiooni-, raamatupidamis- ja elektroonilisel teel informatsiooni edastamise teenus, aga ka telekommunikatsiooniteenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine ning mitmed teised teenuse liigid.

Eesti Telefoni esindajad ei suutnud uue käibemaksuseaduse jõustumise mõju ette hinnata. ?Ootame ära ka rakendussätted, kus paljud olulised asjad täpsustuvad,? ütles Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm.

Samas on Kalmu sõnul tõenäoline, et muudatus ei suurenda ET kulusid teenuste osutamisel, sest seadusemuudatuse tõttu riigile makstav summa pole suurem riigi poolt ettevõtetele tagasimakstavast summast. ?Muudatus suurendab vaid ettevõttesiseseid raamatupidamistoiminguid,? ütles ta.

Täpsematest hinnangutest hoidus ka Q GSMi suhtekorralduse juht Jaana Aduson. ?Oskame midagi konkreetsemat öelda siis, kui seadus on jõustunud,? ütles ta.

Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi väitel tekitaks uus käibemaksuseadus õiguse adressaadile eelkõige rakenduslikke probleeme.

?Mobiilsideteenuseid pakkuvad ettevõtjad on otsesõnu öelnud, et neile jääb arusaamatuks, kuidas näiteks läbi mitme välismaa operaatori mobiiltelefonilt võetud kõnele käibemaksu lisamine ja tasumine üleüldse saaks toimuda,? sõnas Teder.

Praegu kehtiv käibemaksuseadus maksustab vaid kaupade ja teenuste käivet ja kauba importi.

Reet Tederi sõnul tekitab käibemaksuseaduses probleeme ka kauba mõiste muutumine. ?Laevandust, laiemalt ka merendussektorit, võib sellega seoses tabada maksutõus,? ütles ta.

Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt pole kinnisasjad ja laevakinnistusraamatusse kantud laevad ning ehitised kui vallasasjad kaubad, mistõttu nende käivet käibemaksuga ei maksustata. Uue seaduse kohaselt on need aga viidud kauba mõiste alla.

Reet Tederi sõnul toob see näiteks laeva kui kauba Eestisse importimise puhul kaasa nende deklareerimiskohustuse tolliseadustiku mõistes, samuti teatud juhtudel käibemaksuga maksustamise. Samas ei käsitata näiteks kauba ajutist sissevedu kasutusrendile andmiseks kauba impordina ja sel juhul käibemaks ei lisandu.

?Paraku ajaprahilepingud ei ole käsitletavad kasutusrendina, mis tähendab nendel puhkudel käibemaksu lisandumist,? väitis Reet Teder. ?Kujutage aga ette maksukoormuse kasvu, kui ajaprahilepingu puhul on summaks 1000 USA dollarit päevas.? Tederi hinnangul on oht, et see nõrgestab oluliselt laevandussektoris tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. ?Eesti ei tohiks sellist maksukoormuse kasvu tekitada,? ütles ta.

Eesti Laevaomanike Liidu juhatuse liikme Rein Merisalu hinnangul võib ainuüksi seaduses olev avamerenavigatsiooni mõiste tekitada vaidlusi maksuametnike ja mereõiguse asjatundjate vahel. ?Seaduses on ka teisi möödalaskmisi,? ütles ta.

Merisalu seisukoha järgi ei tuleks riigikogul seaduse vastuvõtmisega kiirustada. ?Sel juhul saaksime kutsuda kokku ümarlaua, arutada seaduse võimalikke mõjusid laevandusele,? sõnas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul on eesmärgiks käibemaksuseaduse ühtlustamine Euroopa Liidu vastava direktiiviga. ?Sealt ka teenuste importi puudutavate sätete senisest oluliselt muutunud redaktsioon,? ütles ta.

ELi sisest kaubavahetust, eksporti ja importi liikmesriikide vahel, puudutavad sätted on Jürgensoni sõnul kavas seadusse sisse viia liitumisel.

Seaduse rakendamiseks on vaja mitmeid alamaid akte, millest hakkab palju sõltuma, eriti seadust kohaldavate ametkondade tegevuses. ?Loodan, et rahandusministeerium, kellel lasub sellealane põhivastutus, saab selle tööga edukalt hakkama ja seda erinevate osapoolte arvamusi maksimaalselt arvestades,? sõnas Jürgenson.

Uues käibemaksuseaduse eelnõus enim poleemikat tekitanud kapitalirendi korral kogu käibemaksu korraga maksmise otsustas riigikogu rahanduskomisjon muuta. See asendati praegugi kehtiva põhimõttega, kus käibemaks periodiseeritakse, aga maks arvestatakse ka intressidelt.

___________________________________________