Valga lihatööstus rajab euronõuetekohase tapamaja

Kui suuremad lihatöötlejad viivad oma tootmise euronõuetele vastavaks omavahendite toel, siis väiksemad lihatööstusettevõtted loodavad eesmärgini jõudmiseks kasutada ka lubatud SAPARDi raha.

Lihakäitlemisettevõtetel peavad järgmise aasta 1. juuliks olema täidetud Euroopa Liidu tehnilised ja ehituslikud nõuded. Praegu pole need nõuded täidetud ühelgi umbes 18O tegutseval lihatööstusel.

Valga Liha- ja Konservitööstus alustas eelmisel nädalal euronõuetele vastava tapamaja ehitamist, mis valmib järgmise aasta kolmandas kvartalis. ?Pärast vana tapamaja lammutamist ja territooriumi kordategemist peaksime vastama nõuetele,? ütles ettevõtte juhataja Elmut Paavel.

Uue, üle 7000 ruutmeetri suuruse tapamaja kogumaksumuseks kujuneb umbes 75 miljonit krooni, millest kaks kolmandikku moodustab ehitusmaksumus. Enamik seadmeid pärineb ühest Soomes seisma jäänud tapamajast.

Valga tapamaja võimsuseks on planeeritud umbes 75 tonni liha vahetuses ehk 35 veise või 125 sea töötlemine tunnis. ?Meie tapamaja võimsus saab olema pool Rakvere lihakombinaadi tapamaja võimsusest,? prognoosis Paavel.

Valga Liha- ja Konservitööstus finantseerib tapamaja rajamist omavahenditest ning võtab pangalaenu. Paavel tunnistas, et tegelikult oleks pidanud uue tapamaja ehitama juba paar aastat tagasi, kui ettevõtte majanduslik seis oli parem. Valga lihakombinaadi eelmise aasta käive oli 253 miljonit krooni ja kasum üle 9 miljoni krooni. 1999. aastal oli ettevõtte käive 230 miljonit krooni ja kasum 20 miljonit krooni.

ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimehe Olle Hormi andmeil tuleb neil euronõuetele vastavusse viimiseks investeerida tapamajja ja tootmisse kokku veel umbes 40 miljonit krooni.

?Vajame tootmise vastavusse viimiseks euronormidega vähemalt 10 miljonit krooni,? ütles ASi Saaremaa Liha- ja Piimatööstus lihatööstuse direktor Andi Saagpakk.

Suuruselt järgmise lihatööstuse ASi Wõro Kommerts juhataja Aigar Pindmaa kinnitusel saab nende tööstus eurokõlblikuks tähtajaks. ?Ahja vabrikusse tuleb meil sellel aastal investeerida umbes 7 miljonit krooni,? täpsustas Pindmaa.

Põlvamaal asuva ASi Vastse-Kuuste Lihatööstuse juhataja Urmas Jürgensoni sõnul ei taha nende väike lihatööstus samuti eurorongilt maha jääda ning plaanib uue, paarkümmend miljonit krooni maksva tootmishoone ehitamist. ?Laenamisega probleeme ei tohiks tekkida,? ütles Jürgenson. ?Loodame, et ka lubatud SAPARDi raha ükskord meieni jõuab.?

Tartumaal Konguta vallas asuva ASi Lihameister tegevdirektori Lembit Liivamägi prognooside kohaselt kulub tootmise uuendamiseks ja laiendamiseks kuni 7 miljonit krooni. ?Suur tugi oleks meile SAPARDi rahast,? unistas Liivamägi.

Wõro Kommertsi juhataja Aigar Pindmaa sõnul pole neil aega oodata, millal Sapardi abiraha tuleb. ?Kui jääme abiraha ootama, on võib-olla juba hilja, ning tööstus tuleb sootuks kinni panna,? ütles Pindmaa.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Olle Hormi tähelepanekute kohaselt võib osa väiksemaid lihatööstusi jääda viimase hetkeni ootama, et äkki lükatakse euronormide rakendamise tähtaega edasi. ?See oleks ebaõiglane nende suhtes, kes on vajalikud investeeringud juba ära teinud,? ütles Horm.