Tagasitee koju

Hiljaaegu oli Valga maavalitsuses vastuvõtt 18 keskkooli, gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõpetanule. Kohtumisel tehtud ühispilt avaldatakse ka ajalehes ja lapsevanemad, sõbrad ja tuttavad vaatavad pildilt neid paremaist paremaid. Tänavu oli noorte austatute hulgas üheksa medalikandidaati Valga vene gümnaasiumist, kaks medalikandidaati Valga ja üks Tõrva gümnaasiumist. Mis saab edasi?

Vähemalt paremad keskhariduse saanud hakkavad pürgima kõrgkoolidesse ja julgeid on teistegi hulgas. Kas õnnestub? Eelmiste aastate tulemused on näidanud, et vähesed Valgamaa koolide lõpetajad pääsevad kõrgkoolidesse ja tegelikult juba toimib see tendents, et kaugemate nurkade väiksematest koolidest Tallinna ja Tartu koolidega võrdselt kõrgkooli ei pääse. Mida aasta edasi, seda enam näib see tendents süvenevat. Rääkimata sellest, et ka majanduslikult ei ole paljudel Valgamaa peredel võimalust oma last õppima saata. See on see teelesaatmise pool. Teine pool nende ja teiste noorte inimeste elus on see, kas nad ka kunagi Valgamaale tagasi tulevad, mis saab nendest, kes kohe kodukanti jäävad. Miks peaks üks noor inimene just Valgamaa elupaigaks valima? Üheksast Valga vene gümnaasiumi medalikandidaadist ütles vaid kaks, et nad tahavad kodulinna tagasi tulla. Tahtmised võivad aja jooksul muutuda, määrav on miski muu. Ehk üks killuke sellest muust on ka see vastuvõtt ? tähelepanu tublidele inimestele. Teine ja määrav on kindlasti maakonna maine tervikuna, siinsed töö saamise võimalused.

Ei saa öelda, et Valgamaa maine vilets oleks. Siin korraldatakse riikidevahelisi kohtumisi. Maakonnalinnas asub suurepärane muuseum. Äsja sai valmis kultuurikeskuse ümberehitus.

Hoopis raske seis on töökohtadega. Sealjuures viimase osas saaksid just noored oma ettevõtlikkusega palju ära teha. Paraku on mureküsimuseks see, et noori on vaja, aga pole neid millegagi Valgamaa külge siduda.

Autor: Urve Sinisalu