Eestlasi ahvatlevad töökohad Saksamaal

?Olukord pole sugugi hull,? ütleb välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann, visandades võimaluse, et enamiku riikidega võib tööturg avaneda veel enne Eesti ametlikku Euroopa Liidu (EL) liikmeks astumist. ?Mitmed riigid on valmis, lihtsalt keegi ei taha esimene olla,? arvab Streimann.

Ilmselt ei saa esimeseks siiski Saksamaa, mis on eestlaste esimene eelistus välismaal töötamiseks. Nii selgus Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) küsitlusest, mis peilis eestlaste huvi Soome tööturu vastu.

Keele ning asendi tõttu on Saksamaa koos Austriaga Ida-Euroopa tööjõule kõige külgetõmbavam. Nii panidki Berliin ja Viin tööturu avamisele kõige visamalt vastu ning said ELi ühispositsioonis õiguse piirata ehitustööliste ja teenindussektori töötajate sisenemist tööturule. Kardetakse idaeurooplaste valmisolekut töötada madalama palga eest. ?Laienemisprotsess peab toetuse saama ka Saksamaal ning on parem, kui me ei aita selle vastaseid, kes kasutavad just neid argumente,? ütles Saksa kantsler Gerhard Schröder hiljuti Rootsi lehele Svenska Dagbladet.

Suhteliselt kiiresti kaotavad piirangud tõenäoliselt Soome ja Rootsi, usub Rootsi kaubanduskõrgkooli professor Carl B. Hamilton. Rootsi peaminister Göran Persson ongi juba öelnud, et peab võimalikuks Rootsi tööturu avamist liitumise hetkest. Suurt tööjõu sissevoolu ei usu ka Soome peaminister Paavo Lipponen, kes arvab, et piirang piirdub kahe aastaga.

Soome ametiühingud on teist meelt. SAKi küsitluse järgi voolaks enam kui pool Tallinnast ehk 300 000 eestlast võimalusel Soome tööle. See on ilmne liialdus, kuid siiski taotlevad ametiühingud valitsuselt aktiivselt üleminekuaega.

?Soome on juba kaotanud Eestile hulga töökohti, siin me ei sekkunud,? ütleb SAKi ELi teemade eest vastutav Matti Viialainen, nimetades tekstiilitööstust ja pesupesemisteenuseid. ?Meie ettepanek on tagada sujuv üleminek,? ütleb ta.

Põhiargument on palk. Soome keskmine palk on 32 875 krooni, Eestis 5260 krooni, vahe 6?7 korda. Eestlased on valmis töötama mustalt (küsitluse järgi neljandik) ning Soomes on ettevõtjaid, kes on valmis seda ära kasutama, ütleb Viialainen. ?Kui tööjõudu vahetatakse, peab see toimuma võrdsetel alustel, sotsiaalset dumpingut ei tohi olla.?

Probleemist loodab Soome üle saada töölubade süsteemiga, mis on ümbervaatamisel ja lihtsustamisel, ütleb Viialainen.

Vaja on, et ka kandidaatriikides kehtestataks üleminekuperioodi ajal Euroopa tööjõu standardid ning käivituks kokkulepete süsteem tööandjate ja töövõtjate vahel, ütleb Viialainen, ehkki see ei ole kandidaatriikidele kohustuslik.

Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidu vanemnõunik Timo Laukkanen põhjendab piirangut Soome omapäraga, kus on alati taotletud häid suhteid valitsuse, ametühingute ja tööandjate vahel. Kuna keegi ei tea, mis juhtuda võib, otsustati üleminekuperioodi kasuks, et kired maha rahustada.

Kari Alho majandusuuringute instituudist Etla leiab, et koos Soome kiire majanduskasvuga jätkub ka nõudlus tööjõu järele. Etla hinnangul jääks kogu Ida-Euroopast Soome tööle tulijate arv umbes 5000 piiresse, mis ei korva tööjõupuudust. Alho sõnul on tööjõudu vaja mitmes sektoris ? ehituses, teeninduses, hooajalistel töödel, turismi alal jne. Soomlased ise naljalt töökoha pärast ümber ei koli, SAKi küsitluse järgi oli aga 140 000 eestlast valmis üle lahe tööle minema.

Sama küsitlus näitab, et 1998. a võrreldes on kasvanud ind Soome tööle minna Eesti kõrgharidusega spetsialistide hulgas ? 16-lt protsendilt 29-le.

Professor Hamiltoni sõnul ei käi Rootsi ühiskonnas aktiivset debatti ELi laienemise ohtudest. Poliitiline ja ärieliit on laienemise poolt ning valitseb vaikimise vandenõu, ütles Hamilton, kes ei välista, et hirmud kohuvad pinnale tulevikus. Väljast tulijatele võib probleemiks saada pigem Rootsi ülireguleeritud tööturg, mis kaitseb eelkõige ametis olijaid. Uustulnukale on turule pääs raske.

?Milliseks tegelik olukord kujuneb, sõltub majandustsüklist. Kui tööpuudus on liitumise hetkel kõrge, on tõenäoline, et üleminekuaeg tuleb pikem,? ütleb Hamilton.

Praegu näitab veebilehekülg Worldwidejobs.de enamikus liikmesmaades tööjõupuudust eelkõige personaalsete teenuste, ITs ja elektroonikatööstuses ning hooajatöödel.

Ka Saksa tööstus kurdab pidevalt ? IT föderatsiooni Bitcom hinnangul on puudu 75 000 spetsialisti, mis pärsib ala arengut. Rootsi firmad kurdavad raskust müügipersonali värbamisel ? kui Rootsis ja Anglo-Saksi maades on see hea töö, siis Saksamaal ollakse parema meelega ?doktor?.

Kõrge tööpuudusega Kesk-Euroopa riikidest läheksid kümned tuhanded Saksamaale tööle. Poolas üksi on tööta ligi kolm miljonit inimest, kellel valdavalt pole töötuskindlustust. Kesk-Euroopa on kõige tõenäolisem lüli, kust kandidaatriikide vastasseis ELi ühispositsioonile järele annab. Parem kokkulepe pole lihtsalt võimalik.

Eesti taotleb lisaks võimalikult soodsatele kokkulepetele kindlust, et ühispositsioonis tagatud paindlikkust ei kasutata veelgi rangemate tõkete seadmiseks. Omapoolseid piiranguid Eesti ei kavanda ? välismaalt on saabunud mitmeid võtmespetsialiste ning uue korraga tekiks rida uusi probleeme nende välismaalastega, kes Eestis juba töötavad.

Rahvusvahelised uurimused näitavad, et elukohta vahetavad siiski vähesed. Hinnanguliselt siirdub praegustesse liikmesmaadesse aastas 100 000?300 000 inimest, kümne aasta pärast poole vähem. ÜRO raporti järgi vajab EL aastas 1,5 mln sisserändajat, et tööga hõivatud suudaks tasakaalustada elanikkonna vananemise.