- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valga Külmvagunidepoo nõue tõotab 190 miljoni kroonist tulu
Nad ostavad ära Valga Külmvagunidepoo (KVD) ja koos sellega ka KVD 190 miljoni kroonise nõude riigi vastu, mille riik tõenäoliselt hüvitab. Riik pole enne Vichmanni ja Pruuli huvi ilmutamist võlga kangekaelselt tunnistanud.
KVD 1996. a erastanud ASi Kaha juhi Aare Viira väitel on riigi käitumine praegu täpselt selline nagu Tartu Kommertspanga puhul. Alguses ei tunnistanud valitsus enda garantiid 70 miljonile kroonile, mis läks omavalitsustele kütuseostuks. Seejärel ostis valitsusjuhile lähedane ettevõte ühe krooniga võla ära ja riik maksis selle ostjale välja.
Riigikontrolör Juhan Partsi esinemisest riigikogus võib välja lugeda, et 190 miljoni kroonile on võimalik saada riigi garantii. Seda juhul, kui BRS tuvastab Valga KVD pankrotiasjas mingeid uusi asjaolusid, mis mõjutavad Eesti Raudtee väärtust.
190 miljoni krooni näol on tegemist saamata jäänud tasuga Valga KVD külmvagunite kasutamise eest, mida pankrotis Valga KVD nõuab viis aastat riigilt ehk Eesti Raudteelt. Võla avastas 1996. aasta KVD erastanud AS Kaha.
Ajakirjanduses seostatakse võla vastu huvi tundvat Pruulit ja Vichmanni Eesti Raudtee erastanud firmaga BRS. Seega võib allikate andmetel tegemist olla BRSi kavaga teenida raudtee erastamisega veel täiendavad 190 miljonit krooni.
Raudteefirmast EVR Ekspress, mis Valga KVD nõude vastu huvi tunneb, kuulub 51% peaminister Mart Laari lähikondlasest ärimehele Tiit Pruulile ja 49% Eesti Raudteele, nüüd BRSile.
Valga KVD pankrotihaldur Heli Ernits vastas küsimusele, kas riik on ootamatult hakanud oma võlga Valga KVD ees tunnistama: ?Minuga ei ole sel teemal räägitud.? Pankrotihalduri jutust selgus, et EVR Ekspressi huvitas just võlg, mitte Valga KVD vara.
Temalegi mõningaseks üllatuseks ilmus 10. maiks, mis oli Valga KVD depoo ja vara ostupakkumise tähtaeg, EVR Ekspress, kes soovis lisaks KVD varale saada ka tema 190 miljoni kroonist nõuet riigi (Eesti Raudtee) vastu. Et võlga enampakkumisel ei olnud, pidi pankrotihaldur võla ja vara kohta uue enampakkumise välja kuulutama. Selle tähtaeg on 25. juuni.
Tiit Pruulit konsulteeriv jurist Marcel Vichmann väitis, et EVR Ekspressi huvi Valga KVD vastu väljendub vagunite remondibaasi väljaarendamises.
Pankrotihalduril on Vichmanni väitel ametist tulenev soov nõuetest lahti saada ja seepärast lisandub 190 miljonit krooni depoo poolkohustusliku kaasavarana. Erilisi samme ei kavatse EVR Ekspress võla kättesaamiseks Vichmanni väitel astuda.
?Poliitiline mäng,? hindas olukorda enne pankrotistumist Valga KVD erastanud ASi Kaha juht Aare Viira. Tema väitel üritab EVR Ekspress võla ülesostmise kaudu oma majanduslikku olukorda parandada.
Erastamisagentuuri nõuniku Väino Sarneti sõnul peab Eesti Raudtee ostja ehk BRS endale võla suuruse ja muu sellega seonduva enne omandiõiguse üleminekut täpselt selgeks tegema.
Edasine on juba riigi ja BRSi vaheliste läbirääkimiste küsimus.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele