• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 19.06.01, 08:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarkvarapiraatluse tõttu jäi Eestil saamata 1,1 miljardit

Uuringufirma Datamonitori kinnitusel jäi Eestis tarkvaraturul ligi 69 protsendini ulatuva piraatluse tõttu saamata ligi 1,1 miljardit krooni, riik oleks teeninud aga 330 miljonit krooni, kirjutab Postimees.
Datamonitori peakonsultandi Marc Hardwicki hinnangul on Eestis olukord parem kui Lätis ja Leedus. Hardwicki sõnul on piraatluse osa tarkvaraturul 1998. aasta 86 protsendilt Eestis küll alanenud 69 protsendile, Euroopa Liidu keskmise 34 või Soome 29 protsendini on aga veel pikk tee.
Lätis ja Leedus ulatub piraatluse osa kogu tarkvaraturust rohkem kui 76 protsendini. Saamata jäänud maksutulud hindas Hardwick piraatluse tõttu kasvavat 2004. aastaks ligi 730 miljoni kroonini.
Datamotori kinnitusel oli tarkvaratööstuse osa sisemajanduse kogutoodangus mullu 486 miljonit krooni, kasvades 2004. aastaks rohkem kui miljardini.

Artikkel jätkub pärast reklaami

486 miljoni kroonine tarkvaratööstuse osa jätab täielikult arvestamata suurte firmade infotehnoloogiaosakondade loodud lisaväärtuse.
Nii kajastuvad näiteks Eesti suurimate infotehnoloogiafirmade, Hansapanga ja Ühispanga IT-osakonnad SKTs hoopis pankade loodud lisaväärtuse, mitte infotehnoloogiana. Eesti möödunud aasta 84 miljardi kroonisest SKTst moodustas tarkvara osa seega 0,6 protsenti.
Arvutipiraatluse vastu võitleva BSA ostetud Datamonitori uuringu andmetel tasus tarkvaratööstus mullu riigile maksudena 148 miljonit krooni. Riigile laekuvad maksud tarkvaratööstusest peaksid kolme aastaga tänu kasvanud lisaväärtusele suurenema 331 miljoni kroonini.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele