OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 225−0,05%40 654,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,74

OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 225−0,05%40 654,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,74

19.06.01, 08:26

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarkvarapiraatluse tõttu jäi Eestil saamata 1,1 miljardit

Uuringufirma Datamonitori kinnitusel jäi Eestis tarkvaraturul ligi 69 protsendini ulatuva piraatluse tõttu saamata ligi 1,1 miljardit krooni, riik oleks teeninud aga 330 miljonit krooni, kirjutab Postimees.

Ülo Toomsaluküljetoimetaja

Datamonitori peakonsultandi Marc Hardwicki hinnangul on Eestis olukord parem kui Lätis ja Leedus. Hardwicki sõnul on piraatluse osa tarkvaraturul 1998. aasta 86 protsendilt Eestis küll alanenud 69 protsendile, Euroopa Liidu keskmise 34 või Soome 29 protsendini on aga veel pikk tee.

Lätis ja Leedus ulatub piraatluse osa kogu tarkvaraturust rohkem kui 76 protsendini. Saamata jäänud maksutulud hindas Hardwick piraatluse tõttu kasvavat 2004. aastaks ligi 730 miljoni kroonini.

Datamotori kinnitusel oli tarkvaratööstuse osa sisemajanduse kogutoodangus mullu 486 miljonit krooni, kasvades 2004. aastaks rohkem kui miljardini.

Artikkel jätkub pärast reklaami

486 miljoni kroonine tarkvaratööstuse osa jätab täielikult arvestamata suurte firmade infotehnoloogiaosakondade loodud lisaväärtuse.

Nii kajastuvad näiteks Eesti suurimate infotehnoloogiafirmade, Hansapanga ja Ühispanga IT-osakonnad SKTs hoopis pankade loodud lisaväärtuse, mitte infotehnoloogiana. Eesti möödunud aasta 84 miljardi kroonisest SKTst moodustas tarkvara osa seega 0,6 protsenti.

Arvutipiraatluse vastu võitleva BSA ostetud Datamonitori uuringu andmetel tasus tarkvaratööstus mullu riigile maksudena 148 miljonit krooni. Riigile laekuvad maksud tarkvaratööstusest peaksid kolme aastaga tänu kasvanud lisaväärtusele suurenema 331 miljoni kroonini.

Ülo Toomsalu

Seotud lood

PwC Legali vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis annavad saates nõu valdusfirma loomiseks.

28.07.25, 15:23

Erisugused grupistruktuurid – kasulik äristrateegia või juriidiline komistuskivi?

Enimloetud

Börsiuudised

29.07.25, 06:00

Rahaga ühisrahastusplatvormile lõksu jäänud investor hoiatab teisi

Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi

Börsiuudised

29.07.25, 08:30

Merko ehitab Pärnus pelletiärimeestele 50 miljoniga hotelli

Uudised

29.07.25, 17:00

Oleg Gross: meil on nii palju sigu, et võiks terve Narva ümber piirata

Saated

29.07.25, 12:15

Viis korda läbi põlenud noor investor: kiirelt miljonäriks saamine tuleb millegi arvel

Uudised

29.07.25, 14:00

Andres Sonn nõuab Äripäeva artiklite eemaldamist: ma ei mõjuta Coop Panga otsuseid

Börsiuudised

29.07.25, 13:22

USA ja Euroopa kaubanduslepe pani euribori järsult tõusma

Viimased uudised

Börsiuudised

31.07.25, 01:04

Meta paranenud prognoos viis aktsia järelturul rallima

Börsiuudised

31.07.25, 00:33

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

Börsiuudised

30.07.25, 23:16

Trump lajatas Indiale tollitariifidega

Börsiuudised

30.07.25, 22:53

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Börsiuudised

30.07.25, 19:21

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Börsiuudised

30.07.25, 17:49

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Uudised

30.07.25, 17:06

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Uudised

30.07.25, 17:06

Raadiohommikus: Liveni ja Efteni kvartalitulemused, Narva kaubanduse hetkeseis

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Kunda tehas pannakse kaheks kuuks seisma oktoobrist, selle järel töötatakse kolmes vahetuses senise nelja asemel.

Estonian Cell seiskab kaheks kuuks tootmise

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

Riigil plaanid paigas. Järgneval neljal aastal saab kaitsevägi kaasaegsema relvastuse, rohkem laskemoona ja rohkem tegevväelasi.

Rahuliku ööune jaoks 10 miljardit. Riigikaitse nelja aasta plaan viib tulejõu senisest kaugemale

“See ei mõjutanud mitte ühtegi grammi kahjuks või õnneks, kellele kuidas,” kommenteeris firmamatja Lauri Hansberg ärikeelu saamist. Nüüd on tal juba uued tulevikuplaanid enda sõnul paika loksumas.

“Aitab sellest naljast küll.” Ärikeelu saanud firmamatja lõpetab karjääri

Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on nende kahju katkust küll suurem – aruande järgi 600 000 eurot –, kuid väiksematele tootjatele võib löök valusamgi olla, kuna neil on puhvrit vähem.

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Analüütikud tõid välja 10 ettevõtet, mida osta, kuna näevad suurt eelist turul konkurentide ees ja alahinnatud aktsia hinda.

Kümme dividendi-aristokraati, mida osta

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, Piletilevi PLG juht Sven Nuutmann ja Soraineni vandeadvokaat Mario Sõrm.

Tippjuhid: kui tahad turuliidriks saada, pead ise tempot tegema

Ettevõtte uus juht avaldas teisipäeval, et tema peamiseks väljakutseks saab olema kulude kärpimine ja müügitulude kasvu tugevdamine.

Analüütikud langetasid järsult Novo Nordiski hinnasihte

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

India peaminister Narendra Modi (vasakul) Donald Trumpiga veebruaris oma Valge maja visiidi ajal.

Trump lajatas Indiale tollitariifidega

Nordic Fibreboardi suurosanik Joakim Helenius.

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
1 k 17 p 8 t
Toimumiskoht:
Tallinn