Lätis palju lojaalsusprobleeme

Eestist välja investeeritud kapital on peamiselt liikunud Lätti. Sealhulgas on muidugi suurfirmasid nagu Hansapank või Rakvere Lihakombinaat, kuid järjest enam tegutseb siin ka erinevate valdkondade väikeettevõtteid.

Mitmel põhjusel on Eesti ettevõtjal Läti turule kindlasti kergem minna kui mõnele teisele, kaugemale turule. Üks põhjuseid on geograafiline lähedus. Teiseks ka sarnane lähiajalooline kogemus, mille tõttu on meie majanduslik taust ja senine majanduslik areng küllaltki sarnane.

Välisturule minnes peab iga ettevõtja eelkõige arvestama äritegevusele raamistiku seadva seadustiku erinevusega. Kuigi Läti ja Eesti puhul need erinevused paljudes valdkondades eeltoodud põhjustel just kõige suuremad ei ole, on see siiski tavaliselt esimene raskus tegevuse alustamisel.

Hetkel erinevad oluliselt ettevõtte asutamist ja tegutsemist ning ettevõtteliike sätestavad seadused. Kui Eestis kehtib tänapäevane Äriseadustik juba 1996. aastast, siis Lätis on siiani jõus 1990ndate alguses vastu võetud, kuid praeguseks vananenud, paljudest erinevatest seadustest koosnev ettevõtlusseadustik. Uus Äriseadustik peaks Lätis kehtima hakkama käesoleva aasta 1. juulist, siis muutub selles orienteerumine Eesti ettevõtjale lihtsamaks, kuna see sarnaneb üldjoontes meie vastava seadusega.

Lisaks seaduste erinevusele teeb tegutsemise esialgu problemaatiliseks ka keelebarjäär. Suur osa vajalikust infost on ju kättesaadav ainult läti keeles.

Et üle saada raskustest, mis tekivad juba nii ettevõtte asutamisel kui ka näiteks raamatupidamise korraldamisel, on soovitav kasutada kvalifitseeritud õigusbüroode ja raamatupidamisfirmade teenuseid. Mitmed ettevõtjad on rõhutanud, et nende firmade puhul tuleb jälgida selliseid vajalikke omadusi nagu tuntud või tunnustatud, korralik ja mitte kõige odavam. Sest vastupidisel juhul võib sattuda ka libateenuse otsa.

Soovitav oleks kindlasti enne konkreetsemalt tegutsema hakkamist ennast kõige eesootavaga ? konkreetse toote turg, seadused jm ? võimalikult täpselt kurssi viia.

Võib öelda, et tihti tekitavad ettevõtjad ka ise endale probleeme. Kui üritatakse turule tulla eelnimetatud kodutööd tegemata, ei lähe kindlasti kõik libedalt. Varem kohtas Lätis sageli ka eestlaste üleolevat suhtumist kohalikesse oludesse, mis samuti ei loo soodsat äriõhkkonda.

Kui eelkirjeldatud probleemid võivad suure tõenäosusega ees oodata igal võõral turul, siis Lätis toovad mitmed ettevõtjad esile ka probleemid tööjõuga. Probleem ei ole niivõrd kvalifitseeritud tööjõu puudumises ühel või teisel alal, kuivõrd töötajate lojaalsuses ja usaldatavuses. Võib tuua hulgaliselt näiteid, kuidas firma käivitanud eestlane suundub tagasi Eestisse (emafirma käsutusse) ning Läti tütarfirmat juhtima jäetud kohalik töötaja kas ei saa sellega hakkama või tarvitab usaldust hoopis kurjasti. Mitmed ettevõtjad on pidanud oluliseks hoiatada uusi tulijaid, et siin ei saa läbi reeglita ?Usalda, aga kontrolli!?.

Probleemiks on ka suhteliselt suur bürokraatia, kuigi mitmete ametiasutuste tööd, millega kindlasti kokku tuleb puutuda (näiteks ettevõtteregister, kodakondsus- ja migratsiooniamet), hindavad ettevõtjad heaks ja korrektseks.

Teatavasti on Lätil probleeme ka korruptsiooniga (valdkonda on probleemseks hinnanud mitmed rahvusvahelised uuringud). Selleks loob võimaluse juba seadusandlik tasand. Rohkem kui Eesti puhul on Läti seadustega jäetud otsustamisruumi ametnikele-komisjonidele. See võimaldab subjektiivseid otsuseid ja ametnike mõjutamist. Lisaks on paljud ettevõtjad pidanud probleemiks otsuste tegemise ja info liikumise aeglust ametkondades.

Riias tegevust alustades tuleb arvestada, et tegevuskulud on siin kõrgemad kui Tallinnas või mujal Eestis. Kallim on nii üür, sideteenused, eelsoovitatud kvaliteetne õigusabi kui ka tippspetsialisti palkamine.

Kindlasti on lihtsam probleeme teadvustada ja neile lahendusi leida koostöös teiste ettevõtjatega. Lätis tegutsevate Eesti ettevõtjate vahel on kujunenud päris tihe läbikäimine ja infovahetus. Uuele tulijale oleks kindlasti kasulik läbi astuda Riias tegutsevast nn Eesti äriklubist, kus tal on võimalik kohtuda nendega, kes siin juba aastaid tegutsevad.

Autor: Kristi Karelsohn