Vormsilased tahavad mandrile

Parvlaevaliiklus mandrilt Hiiu- ja Saaremaale on suurte parvlaevade liiniletuleku ning meretee süvendamise järel regulaarne ja mugav. Parvlaevaühendus Vormsiga aga püsib sellisena nagu ta on olnud vähemalt viimased pooltosinat aastat, laevakompanii parvlaev on liiga kulukas ja kõikuva veetasemega Väinamere jaoks liiga suure süvisega.

Saaremaa Laevakompaniid (SLK) on ajakirjanduses korduvalt kahtlustatud riigi dotatsiooni kasutamises erahuvides. Riigi raha toel on end tagasihoidliku eramesinikuna tutvustada armastav laevnik Vjatseslav Leedo ehitanud korraliku eralaevastiku. Rohkem kui Saaremaa mesiniku huvid riigi rahapoti juures, mõjutab Vormsi parvlaevaühenduse korraldust laevakompanii suutmatus või ükskõiksus väikese saare elanike ja turistide veol mandrilt saarele. Tankide ja soomukite veoks ehitatud SLK raudlaev popsutab saarele siis, kui veeseis lubab ja tulusamad reisid mandrilt Hiiumaale tehtud. Ülepääsu ootavad koolipoisid silkavad kevadeti eluga riskides üle hapra jää ja Vormsi vallavanem käib mandril tööasju ajamas tõukekelguga. SLK ei ole huvitatud kohandama sõidugraafikut ega asendama liiga suuri ja kulukaid väiksema süvise ja kuluga parvlaevadega. Kompaniid huvitab vaid riigi toetus, mitte vormsilaste koduigatsus ja ametiasjad.

Kui riigi toetus, mida Vormsiga ühenduse pidamiseks makstakse SLK-le, laekuks maakonnale, oleksid Vormsi vallavalitsus ja Lääne maavalitsus otsekohe nõus hakkama korraldama laevaliiklust mandrilt saarele.

Kui laevaühendus Vormsiga poleks enam eduka kompanii tüütu ja kahjumit toov kohustus, siis küllap leiaksid uued ettevõtjad liinile sobivamad laevad ja sõidugraafiku ega jätaks vormsilasi päevadeks kaldale ülepääsu ootama.

Autor: Andrus Karnau