Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ravim turuletil võib olla võltsitud
Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on võltsitud 6?7% maailma ravimitööstuse kogukäibest. Eestis toidab illegaalset ravimiturgu peamiselt Venemaa.
Ehkki maailma riigid uurivad tõsiselt oma illegaalset ravimiturgu, puuduvad Eestis seni andmed, kui palju meil müüakse ravimiametis registreerimata ravimeid. ?Eesti apteekides piraatravimeid ei müüda,? kinnitas ravimiameti peadirektori kt Kristin Raudsepp.
Ida-Virumaa turgudel kaubeldakse apteekrite väitel näiteks Venemaalt toodud corvaloliga, millel ei ole kindlasti kaasas nõutavaid infolehti. Seetõttu on üsna suur risk osta võltsitud preparaati.
Küsitletud kümmekonnast apteekrist tunnistasid kõik eakate inimeste nõudlust vanade Nõukogude ajast tuntud ravimite, nagu corvaloli või tsitramoni järele. Ravimiametis pole neid Vene tootjafirmade loiduse tõttu registreeritud. Eriti palju küsitakse apteekrite andmetel odavaid, kunagi 5?10 krooni maksnud arstirohte Narvas. Inimesed käivad rohte toomas naaberlinnast Ivangorodist, kus need maksavad kopikaid.
?Paljud ravimid on Eesti turult ära läinud,? ütles Nõmme apteegi juhataja Ester Kräkel. Lisaks Vene tehastele pole ka mitmed suured farmaatsiafirmad huvitatud siin rohtude registreerimisest.
?Kindlasti mõjutab sellist otsust Eesti ravimituru väiksus,? ütles ravimiameti peadirektori kt Kristin Raudsepp. 2000. a oli Eesti ravimituru suurus hulgimüügihindades 1,13 miljardit krooni.
Samas on Eesti ravimikontrollil tema väitel väga hea maine. Ravimi müügiluba Eestis võiks mõjuda tunnustusena Vene ravimpreparaadiga kaasas käivas dokumentatsioonis teisteski riikides. Ravimitootjad võiksid näha Eestit kui hüppelauda Euroopa Liidu turule.
Seni on Eestis registreeritud üksikud Venemaal toodetud preparaadid, näiteks nitroglütseriin.
Venemaa partnerid ebastabiilsed
Ravimite hulgimüüja, ASi Karl direktor Urmas Murd rääkis, et peamine takistus Venemaalt odavate ravimite legaalsel sissetoomisel on Vene partnerite ettearvamatus. ?Täna tahetakse müüa, homme enam mitte.? Kvaliteedi puudumist ei saa tema väitel eriti ette heita. Ka Venemaa farmaatsiatööstuses on loodud küllaltki palju ühisfirmasid Läänega.
Ravimite hulgimüügifirma ASi TopMed juhatuse liige Margus Kuklane ütles: ?Ei saa öelda, et Vene ravimitele on blokaad korraldatud.?
Vene ravimite dokumentatsioon, mis peab olema koostatud vastavalt eurodirektiividele, ei vasta lihtsalt meie nõuetele. ?Ida-Euroopas on Eesti ravimite registreerimise korralduselt kahtlemata parim,? väitis Margus Kuklane. ?Eesmärk on tagada ravimitele kindel kvaliteet, paraku teeb see hinna kõrgeks.?
Ajakirja British Medical Journali tänavuses juuninumbris refereeritakse Moskvas toimunud pressikonverentsi, kus Venemaa tervishoiu aseminister Anton Katlinsky ütles, et 3,6% Venemaal müüdavatest ravimitest, kõige sagedamini antibiootikumid, on võltsitud.
Samas tunnistab Inglismaa äri- ja majandusuuringute keskus, et riigis on võltsitud 6,1% ravimpreparaatidest.
Eestis tuntumad juhtumid võltsravimitega puudutavad seni viagrat. Helsingi toll leidis veebruari keskel Eesti elanikult 7500 vale-viagra tabletti, millel puudus inimesele igasugune mõju. Üks selline tablett maksab mustal turul 185 kr.
Eesti Päevalehe andmetel saab viagrat, mida apteeker tohib müüa ainult arsti väljakirjutusega, osta ka Tallinna taksojuhtidelt.
Konverentsil ?Patsient tänases Eestis? tänavu veebruaris esines juhtivates farmaatsiafirmades töötanud spetsialist Gerry Cummings ettekandega medikamentide võltsimisest.
Ta ütles, et see on pidevalt kasvav probleem ravimitööstusele, valitsustele, ravimiametitele ja kasutajatele üle kogu maailma.