SAPARDi taotluste tegijad õpivad

Maakonniti on huvi Euroopa Liidu SAPARDi programmi vastu erinev. See oleneb ilmselt maakonna elujõulisusest, sellest, kui palju ja kui tugevaid põllumajandusega tegelevaid tootjaid seal on.

?Oma tootmistulemuste poolest on meil neid põllumajandustootjaid, kes SAPARDi toetust saaksid küsida, küllaltki palju. Nende talude ja osaühingute raamatupidamistest, mille pidamisele olen nõustajaks olnud, on vaid üks talunik, kes miinuse näitas, teised saavad tulu,? hindab Valgamaa põllumajandustootjate toetuse saamise võimalust sealse taluliidu raamatupidamisnõustaja Siivi Planken.

Põllumajanduskonsulent Sirje Allik arvab, et nii või teisiti tuleb üle elada kogemuste kogumise aeg, seda nii talupidajatel, konsulentidel kui ka SAPARDi bürool PRIAs. Üks taotlus tuli talle näiteks tagasi põhjusel, et töid tegema planeeritud ehitusettevõte ei olnud kirjutanud, et kasutab ainult uusi ehitusmaterjale. Kogu taotlusekaust tuleb arhiivi tõsta ja uus koostada. Allik teeb ettepaneku, et taolise ühe dokumendi näpuvea tõttu võiks ülejäänud dokumentatsioon kehtima jääda. Praegu on õnneks nii palju aega, et konsulent jõuab uue taotluse vormistada. Kui aga tähtaeg läheneb, lükkub toetuse saamise võimalus järgmisse aastasse.

Valgamaalt on esitatud seni küllaltki vähe taotlusi, selle nädala seisuga on kohalikule PRIA spetsialistile laekunud viis taotlust. Aega veel on, aga niisuguse tagasihoidliku taotluste esitamise süüks panevad konsulendid SAPARD-programmi liiga pikka ettevalmistusaega. Inimesed lihtsalt kaotasid lootuse ja huvi.

Eks selle järel, kui mõned taotlejad ka toetuse kätte saavad, tõuseb asja vastu kindlasti uuesti huvi. Kui löögile ei pääse sel aastal, jääb võimalus tootmine ja raamatupidamine nii korraldada, et taotlust tasub esitada järgmisel aastal. Valga maakonna inimestel on aga kindlasti toetuse saamise võimalused väiksemad kui mujal, sest inimestel on vähem võimalusi nõutava oma osa lisamiseks ja tagasihoidlikud on laenu saamise võimalused.

Autor: Urve Sinisalu