Sotsiaalministeeriumis valmis uue peretoetuste seaduse eelnõu, mis igakuistele lastetoetusetele tubli lisa tahab. Rahvastikuminister Katrin Saksa sõnul leiti koalitsioonipoliitikute ja sotsiaalteadlaste nõupidamisel üksmeel ? toetusi tuleb tõsta. Rahandusminister Siim Kallas seevastu on toetuse tõstmises eitaval seisukohal ja näeb selle ainsa kattena maksude tõstmist. Ka sotsiaalminister Eiki Nestor leidis teleuudistes, et maksukoormus pole mingi püha lehm, mida puutuda ei tohi.
Äripäev arvab, et lastetoetuste tõstmiseks makse tõsta ei tohi. Abivajajate aitamiseks on hulk muid mooduseid, millest riik peab valima tõhusaima.
Lastetoetuste küsimus kerkis üles huvitaval ajal. Väidetavalt oli ajend küll professor Aino Järvesoo kampaania lastetoetuse tõstmiseks 1000 kroonile, teemaga kaasaminekuks oli valimiseelne riigieelarve vaidluste aeg aga sobiv . Et 150 kroonilt kohe 1000 krooni maksmiseni jõuda utoopiline tundub, mängitakse väiksemate numbritega.
Kui lastetoetuste tõstmine on koalitsiooni ühine soov, nagu väidab Katrin Saks, siis on valitseval koalitsioonil esimene võimalus selleks raha leida, tehes kõik, et maksud paremini laekuks. Kõrgemad maksumäärad maksude paremat laekumist ei taga, vaid võivad hoopis suurendada ümbrikupalkade maksmist.
Samuti tuleb riigil kulusid kokku hoida. See on küll ehk juba kuluma kippuv väljend, ent vaadates viimaseid uudised selle kohta, et ka riigikantselei on vahel endale lubanud maksude maksmatajätmist, on sõlminud riigile ebasoodsaid rendilepinguid, paistab, et riik ja raha just parimad sõbrad ei ole. Riigikogu kantselei kapsaaias aga kõhutab hiljuti soetatud poole miljoni kroonine kultuurikomisjoni koosolekumööbel. Nii et on, kust kokku hoida, ja kust teenida.
Äärmuslik variant on lastetoetusi üldse mitte maksta. On ju öeldud ka, et see 150 krooni on paras kama?okolaadi raha, mille eest lapsele midagi asjalikku lubada ei saa. Samas ei saa eitada, et on peresid, kus iga kroon arvel ja seegi pisku mingil määral abiks. Tõstes aga nt käibemaksu 1, et maksta enam lastetoetusi, ei aita see neid vaesemaid sugugi, vaid lööb teisipidi nende tasku pihta.
Isamaaliit lubas enne eelmisi valimisi siduda tulumaksuvaba miinimumi laste arvuga perekonnas. Idee tundub õiglane, ent võib maksusüsteemi keeruliseks muuta. Pealegi ? asja pole sest lubadusest siiani saanud.
Sõna toetus eeldab, et see on mõeldud abivajajale. Siit variant maksta toetust ainult neile, kes seda vajavad. Nt kohaliku omavalitsuse kaudu, võttes aluseks pere läinud aasta tuludeklaratsioonid ja laste arvu. Ja lapsevanema avalduse alusel. Ka see aitab leida neid, kellel seda raha vaja on. Tõsi, siin tekib jälle küsimus, kust tõmmata piir, mitmest kroonist alates tekib õigus toetust saada.
Ideaalset retsepti pole. On erinevad variandid oma plusside ja miinustega.