OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 5000,19%6 382,79
DOW 30−0,02%44 622,43
Nasdaq 0,42%21 187,73
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 225−0,05%40 654,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,31

OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 5000,19%6 382,79
DOW 30−0,02%44 622,43
Nasdaq 0,42%21 187,73
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 225−0,05%40 654,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,31

23.08.01, 08:14

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Terk: Eestist võib saada Skandinaavia perifeeria

Viis aastat tagasi prognoosis tuleviku-uuringute instituut Eesti majandusele kolme erinevat tulevikku - praegu domineerib kolmest võimalusest Eesti kui Skandinaavia perifeeria stsenaarium, kirjutab Postimees.

Ülo Toomsaluküljetoimetaja

Instituudi väljapakutud suure slam?i ehk kõikide võimaluste õnnestumise stsenaarium viiks Eesti 2010. aastaks innovatiivsete infotehnoloogiariikide sekka, ülevedaja stsenaarium muudaks aga Eesti sõltuvaks Venemaast ja selle kaupade veost läbi siinsete sadamate.

Kolmas stsenaarium, juba nimetatud Lõuna-Soome ehk Skandinaavia perifeeria staatus tundus aga tuleviku-uuringute instituudi direktori Erik Tergi hinnangul juba 1996. aastal ekspertidele kõige tõenäolisem.

Aasta 2001 on Tergi kinnitusel siiski kolme stsenaariumi omalaadne segu. ?Aga tervikuna on Skandinaavia perifeeria enim realiseerunud. See võimalus meid ei rahulda,? lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Küsimus on pigem selles, kui palju on praegu toimivas Skandinaavia perifeeria stsenaariumis kõikide võimaluste õnnestumisi,? ütles Terk.

Skandinaaviast sõltuva tagahoovi staatus ei saa Tergi arvates tagada Eestile pikaajalist ja kiiret majanduskasvu, samuti tekib probleeme tööhõivega.

Tergi sõnul on igal stsenaariumil head ja halvad küljed - Skandinaavia on olnud perifeerse Eesti arengule tubliks mootoriks. Teisalt on aga Eesti majandus jäetud Skandinaavia ettevõtete huvisfääri, kuhu britid, ameeriklased või sakslased eriti ei trügi.

Ülo Toomsalu

Seotud lood

30.07.25, 09:00

Välismaised kinnisvaraprojektid teie portfellis: kuidas investeerida koos professionaalidega ja teenida kuni 11% aastatootlust?

Enimloetud

Börsiuudised

29.07.25, 06:00

Rahaga ühisrahastusplatvormile lõksu jäänud investor hoiatab teisi

Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi

Börsiuudised

29.07.25, 08:30

Merko ehitab Pärnus pelletiärimeestele 50 miljoniga hotelli

Uudised

29.07.25, 17:00

Oleg Gross: meil on nii palju sigu, et võiks terve Narva ümber piirata

Saated

29.07.25, 12:15

Viis korda läbi põlenud noor investor: kiirelt miljonäriks saamine tuleb millegi arvel

Uudised

29.07.25, 14:00

Andres Sonn nõuab Äripäeva artiklite eemaldamist: ma ei mõjuta Coop Panga otsuseid

Börsiuudised

29.07.25, 13:22

USA ja Euroopa kaubanduslepe pani euribori järsult tõusma

Viimased uudised

Börsiuudised

30.07.25, 19:21

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Börsiuudised

30.07.25, 17:49

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Uudised

30.07.25, 17:06

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Uudised

30.07.25, 17:06

Raadiohommikus: Liveni ja Efteni kvartalitulemused, Narva kaubanduse hetkeseis

Börsiuudised

30.07.25, 16:45

USA majandus kasvas teises kvartalis 3%

Börsiuudised

30.07.25, 16:41

Tallinna ja Vilniuse börsid jätkasid taandumist

Saated

30.07.25, 16:29

Keskkonnaühendused kardavad VKG tselluloositehase mõju Eesti metsadele

Majandustulemused

30.07.25, 16:00

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on nende kahju katkust küll suurem – aruande järgi 600 000 eurot –, kuid väiksematele tootjatele võib löök valusamgi olla, kuna neil on puhvrit vähem.

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Kunda tehas pannakse kaheks kuuks seisma oktoobrist, selle järel töötatakse kolmes vahetuses senise nelja asemel.

Estonian Cell seiskab kaheks kuuks tootmise

Riigil plaanid paigas. Järgneval neljal aastal saab kaitsevägi kaasaegsema relvastuse, rohkem laskemoona ja rohkem tegevväelasi.

Rahuliku ööune jaoks 10 miljardit. Riigikaitse nelja aasta plaan viib tulejõu senisest kaugemale

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

“See ei mõjutanud mitte ühtegi grammi kahjuks või õnneks, kellele kuidas,” kommenteeris firmamatja Lauri Hansberg ärikeelu saamist. Nüüd on tal juba uued tulevikuplaanid enda sõnul paika loksumas.

“Aitab sellest naljast küll.” Ärikeelu saanud firmamatja lõpetab karjääri

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Analüütikud tõid välja 10 ettevõtet, mida osta, kuna näevad suurt eelist turul konkurentide ees ja alahinnatud aktsia hinda.

Kümme dividendi-aristokraati, mida osta

Leedu majandus kasvas teises kvartalis aastaga 3%.

Euroala majandus kerkis. Tugevat kasvu näitas Leedu

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker mullu Pärnu raamatupidamiskonverentsil.

Rahapesu andmebüroo juht: “Meil on õigus pangakontode infot küsida”

PwC Legali vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis annavad saates nõu valdusfirma loomiseks.

Erisugused grupistruktuurid – kasulik äristrateegia või juriidiline komistuskivi?

Ettevõtte uus juht avaldas teisipäeval, et tema peamiseks väljakutseks saab olema kulude kärpimine ja müügitulude kasvu tugevdamine.

Analüütikud langetasid järsult Novo Nordiski hinnasihte

Nordic Fibreboardi suurosanik Joakim Helenius.

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Tallinna ja Vilniuse börsid jätkasid taandumist

Merko Ehituse aktsiaid on Hans Palla portfellist müüdud enam kui 1,5 miljoni eest, pildil aktsionäride koosolek.

Lahkunud Hans Palla miljoniportfell liigub edasi pärijatele

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
1 k 17 p 11 t
Toimumiskoht:
Tallinn