Ahvenamaa kogub jõukust

Keset Läänemerd elav suur, 6500 saarest koosnev Ahvenamaa elab kaksikelu. Tänavu 80 aastat tagasi otsustas Rahvasteliit tema suhted Rootsi ja Soomega. Ehkki keeleliselt ja kultuuriliselt on ta lähemal Rootsile, kuulub ta autonoomse piirkonnana Soome koosseisu. Soome astumisel Euroopa Liitu jäi Ahvenamaa eriprotokolli alusel väljapoole ELi maksupoliitikat, mis võimaldab Silja ja Vikingi reisilaevadel rahulikult jätkata kasulikku maksuvaba kaubandust.

Soome kohalolu Ahvenamaa pealinnas Mariehamnis ei meenuta miski: kõikjal lehvib oma lipp ja ühtki soomekeelset kirja pole näha. Peale lipu on Ahvenamaal oma parlament, valitsus, margid ja esindaja Soome eduskunnas. Rahvusvaheliste lepingute põhjal on Ahvenamaa demilitariseeritud tsoon ja selle elanikud ei käi Soome armees aega teenimas. Soome riiki esindab kohapeal maahärra.

Kolmest Ahvenamaa noorest kaks läheb Rootsi ja üks Soome ülikooli õppima, kuid tema kaubavahetusest kuni 90 on seotud Soomega. Kohapealne jõukus on silmatorkav. Sellele on aluse pannud tugevad laevakompaniid ja turism. On hämmastav, missugune vilgas tegevus läheb öösel lahti Mariehamni ja Långnäsi sadamas, kuhu suured reisilaevad öösel viivuks siis põikavad, et formaalsus oleks täidetud.

Et 26 000 elanikuga Ahvenamaal hästi läheb, näitab käimasolev kampaania ?Tööta ja ela Ahvenamaal?, mis püüab peibutada saareriiki noori hea haridusega rootsikeelseid inimesi, kellele pakutakse tööd tegevust laiendavates firmades ning rahulikku ja turvalist elukeskkonda, kus mõnusalt elada ja lapsi kasvatada.