Ja kui inimeste palk isegi suureneb, siis ei hakka nad Pressi hinnangul rohkem toitu ostma, vaid mõtlevad rohkem pikemaajalistele investeeringutele ning suunavad raha teistesse eluvaldkondadesse, näiteks ostavad auto.
Hulgimüügifirma Kaupmees esimese poolaasta konsolideeritud netokäive oli Pressi sõnul 374 miljonit krooni ning kasum üle viie miljoni krooni. Mullu samal perioodil oli ettevõtte käive küll 30 miljoni krooni võrra suurem, kuid samas tänavu on hakatud tegelema sellega, ?mis on kasulik,? ütles Press. ?Ei näe selles tagasiminekut.?
Teise kvartali statistikaameti jaemüügi näitajat kommenteerides ütles Kesko Eesti juht Timo Hämälä, et see viitab musta turu osakaalu vähenemisele, sest inimesed on hakanud rohkem poest toidukaupu ostma. Hämäläle sekundeeris ka Prisma hüpermarketite juht Liisi Jauho. Tema sõnul võimaldab suurte kaubandusüksuste lisandumine ning nende kaudu toimuva müük haarata rohkem kaubandust mõõdetavatesse piiridesse.
Nii Kesko kui Prisma esindaja ettevõtete majandusnäitajaid ei täpsustanud, märkides vaid, et kõik läheb plaanipäraselt.
Trigon Marketsi peaanalüütiku Toomas Reisenbuki hinnangul viitab teise kvartali jaekaubanduse kasvumäär pigem struktuurimuudatustele kaubanduses. ?Seoses kaubanduspindade väga suure laienemisega viimase 1,5 aasta jooksul on jaekaubandusettevõtted muutunud konkurentsivõimelisemaks võrreldes turgudega,? selgitas Reisenbuk Trigoni hüpoteesi. ?Ilmselt on turukaubanduse osakaal vähenenud, aga inimesed rohkem ei tarbi.?
Analüütiku sõnul ei näita ka leibkonnauuringud ning SKT muutumine olulist toiduainete tarbimise kasvu.
Teises kvartalis kasvas hulgimüügi maht võrreldes sama ajavahemikuga mullu jooksevhindades mõõdetuna seitse protsenti 16,4 miljardi kroonini. ?Kasv ei ole väga muljetavaldav, kui seda diskonteerida tarbijahinnaindeksiga,? tõdes Reisenbuk. Ta lausus, et kui lisandunud 7protsendiline inflatsioon maha arvata, siis on hulgimüügi madal kasvunumber isegi üllatav.
Erinevalt eelnevatest arvamustest on majandusministeerium oma kommentaaris pidanud jaekaubanduse 14protsendilise kasvu mootoriks eelkõige ostujõu kasvu: ?Tarbimise kiiret kasvu on soodustanud reaalpalkade kasv ja suurenenud hõivatute arv, mis kokkuvõttes tähendab elanikkonna ostujõu suurenemist.? Samas peab ministeerium jaekaubanduse näitajate oluliseks mõjutajaks ka jaekaubandusettevõtete struktuuris toimunud muudatusi ? müügi koondumist suuremate kui saja töötajaga ettevõtete kätte.