Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ämari ootab sõja- ja kaubalennukeid
?Eesti ei ole nii suur, et lubada luksust arendada Ämari lennuvälja vaid kaitseotstarbeks,? rääkis Ämari lennuväebaasi ülem, kapten Arvo Palumäe. Ta viitas valitsuse 1999. aasta septembri otsusele avada Ämari lennuväli kaitseotstarbe kõrval ka tsiviillendudeks.
Tüüpilist NSV Liidu sõjaväe poolt hüljatud objekti meenutavad seal vaid mõned tühjade akendega korruselamud Ämari asulas. Lennuväljale on aed ümber veetud, baasi staabihoone näeb välja nagu eile värvitud ning rajale on just maandunud Eesti õhujõudude transpordilennuk AN-2.
Juba praegu võimaldavad õhuväebaasi teenivad inimesed ja Taani abisaadetisena tulnud tehnika lennuvälja ka talviste tuiskudega lahti hoida. Paika on seatud uus õhuliiklust kontrolliv radar.
Mitmel Euroopa lennuväljal jagab stardi- ja maandumisrada maa-ala pooleks: ühel pool tsiviillennundustöötajad, teisel pool õhuväelased. Ka Ämari on selliseks jaotuseks sobiv: sõjaväelise osa ja äsja renoveeritud lennujuhtimiskeskuse vastas teisel pool radasid laiub lage, täisehitamist ootav maa.
Kapten Palumäe selgitas, et sõjavägi peaks sellise ühiskasutuse puhul tagama lennujuhtimise, päästeteenistuse jms. ?Meie peaksime olema lennuvälja opereeriv pool, muidu ei saa NATO tagada õhuväe spetsiifilisi vajadusi.?
Palumäe viitas ka vajadusele tagada lennuvälja töö lennujuhtide streigi vms konflikti korral. ?NATO standardid lennujuhtimisohutuse kohalt ühilduvad tsiviilstandarditega.?
Palumäe jt ohvitseride visioonid tüüpilisest NATO kaheotstarbelisest lennuväljast ei ole pelgalt unistused.
Harju maavalitsuse majandusosakonna asejuhataja Merle Laager rääkis, et teede- ja sideministeeriumi juurde on loodud Vasalemma vallas paikneva Ämari arengu töögrupp. Selle viimane kohtumine peeti 15. augustil.
Harju maavanem Orm Valtson ja tema kolleegid Lars Eric Ericsson Rootsist Gävleborgist, Roger Graef Bitburg-Prümist Saksamaalt ning Aivars Jurkovskis Lätist Liepajast kirjutasid 2000. aasta aprillis alla koostööprotokollile.
Maavanemad näevad Ämari lennuvälja lülina Söderhamni, Bitburgi, Rostock-Laage ja Liepaja kaheotstarbeliste lennuväljade ketis. Kaardile joonistub nõnda logistikakeskuste nelinurk.
Eesmärgiks on luua eeltingimused esimese klassi tööstuspargi loomiseks. See tähendabki, et sõjaväelise lennuvälja kõrval asuks ühtlasi ka tsiviilotstarbeline osa. Selle kaudu toimiks partnerlennuväljade vaheline cargo-teenus ning sinna juurde tekiks ka logistika.
Ämari ei ole seega esimene sõjaväelennuväli, mida ühtlasi tsiviilotstarbeks tahetakse avada.
Eelmise aasta sügisel Ämari asjus peetud koosolekust võtsid meie riigiametnike kõrval osa Rootsi ja Saksa sõjaväeasjatundjad.
Koosolekul räägiti ühtlasi Rootsi eelmainitud Söderhamni sõjaväelennuväljast. Söderhamni loodi selline logistikakeskus, nagu tahetakse Ämarisse, et vähendada sõjaväe käest ?tsiviili? üleminekuga kaasnevat halba mõju: kohalikku tööpuudust, kõrgetasemelise lennuvälja lagunemist jne.
Eelmisel aastal valmistas USA kaitseuuringute instituut ette Ämari lennuvälja puudutava raporti, mis näitab lennuväeohvitseride hinnangul meie tõsiselt võtmist.
Selles seisab, et Põhja-Balti regioonis kujutab Ämari endast ainsat sobivat lennuvälja NATO operatsioonideks. ?NATO õppustel Põhja-Balti regioonis võib Ämarit kasutada nii lennuvälja kui toetus- ja varustusbaasina,? öeldakse raportis. Seda eeldusel, et lennuväljale rajatakse NATO standarditele vastavad side- jm kommunikatsioonid.
Nimetatud uuringus soovitatakse Ämarile samuti tsiviil ja sõjaväelist ühiskasutust. Üks Ämari eelistest on paiknemine Tallinnast parajal, tunnise autosõidu kaugusel. Lennukite müra ei sega ning võimaliku õnnetuse korral ei oleks tagajärjed nii tõsised kui Tallinna lennuvälja puhul, mille külje all paikneb joogivesi.
Nooremleitnant Tiit Paabo Eesti Õhujõudude Staabist rääkis: ?Lennurada katva betoonikihi paksus on enam kui meeter ja see on paigaldatud otse paepõhjale. 1996. aastal USA ekspertmeeskonna poolt läbi viidud mõõtmiste andmetel kannatab Ämari rada kuni 180 tonni raskuseid lennukeid.?
Selleks, et teha 2500meetrine lennurada kasutuskõlblikuks ka kõige suurematele transpordilennukitele, on oluline selle pikendamine poole kilomeetri võrra.