Ametiautod löögi all

500kroonine hüvitus isikliku auto ametisõitudeks kasutamisel on püsinud alates 1993. aastast, mil bensiiniliiter maksis 3 krooni. Selle kõrval, et see kompensatsioon kerkib kahekordseks, kahekordistub uuest aastast 1000 kroonini ka ametiautode isiklikuks sõitudeks kasutamise erisoodustuse määr.

Varem 500 ja uuest aastast 1000kroonise piirmäära eest ühe auto kohta kuus peab ettevõtja või asutus riigile erisoodustuse pealt makse maksma.

Vahe on selles, et kui isikliku auto kasutamise hüvitamine 1000 krooni ulatuses on tööandjale soovituslik, siis riik nõuab erisoodustuse igal juhul kätte ja tavaliselt maksab selle kinni auto lõppkasutaja, st töövõtja.

Ametiautoga töövõtjale läheb järgmisest aastast selline auto maksma 9600 krooni, mis on näiteks kaks korda suurem kui uue auto liisingumaksete intress.

Suureneva maksukoormusega kodanikke on riigis rahandusministeeriumi andmetel 22 000.

Nimetatud maksude arvel loodab riik järgmise aasta pingelisse eelarvesse teenida 84 mln krooni.

Rahandusministri nõunik Madis Müller ütles maksukoormuse tõusu põhjendades: ?Praktiliselt igal juhul ületab erisoodustus 500 krooni piiri.? Ta lisas, et 500kroonine piir oli mõlemal juhul, nii isikliku auto sõitude hüvitamisel kui ametiauto kasutamise erisoodustuse arvestamisel ebaloogiliselt väike.

Samas ei suuda keegi välja töötada täpset mehhanismi, et kindlaks teha, kui palju töövõtja tööandja poolt antud autot isiklikuks otstarbeks kasutab. Loomulikult ei taha keegi tema sõnul viia sisse bürokraatlikku sõidulehtede korda. Niisiis oli kõige lihtsam erisoodustuse määra kahekordistada.

Nõunik Madis Müller nentis, et loomulikult arvestati erisoodustuse määra tõstmisel pingelise riigieelarvega. Ta lisas samas, et tegemist oli maksumuudatusega, mida võib kindlasti pidada väga õiglaseks.

?Õiglusega ei ole siin midagi pistmist,? ütles erisoodustuse määra tõusu kommenteerides Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar.

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp selgitas, et nii tööandjale kui töövõtjale oleks kasulikum, kui loobutaks ametiautodest ja töövõtja teeks ametisõite selleks ettenähtud kompensatsiooni eest oma isikliku autoga.

Uuest aastast muutub see kasu veelgi ilmsemaks.

?Me tervitame seda valitsuse mõistlikku otsust, sest Tallinna linnavalitsus on ametiautodest loobunud,? ütles Sepp. Ta lisas, et arvestades bensiini jm hindade kerkimist, võib 1000 krooni isikliku auto kasutamise hüvituseks igati õiglaseks pidada.

Linnavalitsus vabaneks omakorda ametiautode kindlustamisest, remondist, avarii- ja sissemurdmise kahjudest jms kuludest.

Linnakantseleis oli varem umbes 140 töötaja peale 20 ametiautot. Praegu sõidab selliseid vaid neli. Sepa sõnul piisab linnakantselei jaoks täiesti paarist üldises kasutuses olevast autost ja väikebussist.

Erinevalt Tallinna linnavalitsuse töötajatest kasutavad Eesti Energia 1950 töötajat ümmarguselt sadat asutuse ametiautot.

Eesti Energiale tähendab see alates uuest aastast 40 000?50 000kroonist lisaväljaminekut kuus. Aastas peab Eesti Energia riigile maksma umbes pool miljonit krooni rohkem kui seni.

?Tegemist on ettevõtte maksukoormusega,? toonitas Saar, jättes lahti küsimuse, kelle taskust ikkagi lisanduv maksuraha tuleb, kas võetakse see ettevõtte eelarvest või tasub seda iga ametiauto kasutaja.

Vestlustest kümmekonna keskmise suurusega ja väikefirmade juhtidega selgus, et sõltub ettevõttest, kas täiendav maksukoormus jäetakse autot kasutava töövõtja kanda või katab selle firma ise osaliselt või täielikult.

Enamik neist pidas valitsuse otsust tõsta nn autokompensatsioon ja erisoodustuse piirmäär kahekordseks õiglaseks. Väiksemad ettevõtjad ei kasuta suures osas ametiautosid, vaid tasuvad töötajaile isikliku auto kasutamise eest.

Neist ühe, ajakirjandust levitava OÜ Kirilind direktor Tiit Rein ütles, et lisakulu tuleb aastas kümne tuhande krooni ringis, mis pole väga märkimisväärne. Kulude tasemega võrreldes on see 500kroonine lisa mõistetav, arvas ta. Kirilind kasutab tööülesanneteks töötajate autosid, mis on direktori väitel end igati õigustanud.