Eesmärkide täitmine on parim riskide maandus

Äripäeva majanduskonverentsil ?Äriplaan 2002? domineeris optimistlik toon, mille avakõnes juhatas sisse peaminister Mart Laar. Ehkki oli ka pessimistlikumaid arvamusi, kasvõi ehituses, prognoosisid valdkondade juhid valdavalt turu kasvamist. Mitu korda öeldi välja number pluss 15.

Äripäev toetab peaministri mõtet, et Eesti ettevõtjad ei tohiks kaasa minna välismaailmast pärineva negativismiga. Eesti, samuti ka Läti ja Leedu siseturud kasvavad praegu kiiresti, ja see on üks majanduse kasvumootoreid. Alternatiiv on teha 2002. aasta äriplaan tavalisest hiljem, et oodata ära paari järgmise kuu arengud.

Välismajanduse negatiivsed väljavaated sunnivad Eestit eelkõige iseenda ettevõtluskliimat korrastama ? nii nagu raju ilm sunnib tubastele töödele. Eesti peab kiiresti järjele saama oma kõrg- ja kutsehariduse süsteemi, sest ilma selleta ei tule ettevõtlusele vajalikus mahus ja kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Eesti peab panema suuremat rõhku oma toodete kvaliteedile, see suurendaks eksporti. Ühtlasi võimaldab see lahti saada allhanketegija staatusest. Oluline on oma kaubamärkide viimine maailma.

Eesti suur rikkus on mets, aga lihtsalt ümarpalgi väljaveo asemel tuleb puitu vääristada. See on Eestile jõukohane, ühe võimalusena võiksime importmööbli asemel mõelda rohkem omamaise mööbli peale. Laieneb Eesti meelelahutusturg, kuna inimeste sissetulekud ja vaba aja hulk suurenevad. Pikemaajalise tendentsina tuleb kõigil ettevõtjail silmas pidada siiski Eesti demograafilist situatsiooni ? rahvastiku vananemist.

Riik aitab peaministri sõnul järgmisel aastal ettevõtjaid kasvõi sellega, et alustab mastaapselt maanteede remondiga. Kuigi autojuhtidel on esialgu tülinat, peaks lõpptulemus olema tipp-topp. Raha selleks laekub 2/3 ulatuses Euroopa Liidult, mis on esimene käegakatsutav kasu sellelt organisatsioonilt.

Eesti riigieelarve mahu järsk kasv ? rohkem kui prognoositav inflatsioon ja majanduskasv kokku ? viitaks justkui maksukoormuse tõusule, mis on ettevõtluse arengu seisukohalt mitte lihtsalt negatiivne, vaid suisa takistav. Peaministri sõnul tuleb osa eelarveraha rahvusvahelistest abiprogrammidest, näiteks SAPARDist.

Eestile on oluline kiire pääs NATOsse, kuna see suurendab välisinvestorite silmis Eesti atraktiivsust stabiilse riigina. Septembri rahvusvahelise olukorra taustal suurenesid Eesti kaitsekulutused 2 protsendile sisemajanduse koguproduktist, nii nagu eesmärk oli.

Aasta tagasi ütles Hansapanga juht Indrek Neivelt, et kui iga ettevõtja pingutaks 15protsendilise käibe kasvu nimel, ootaks Eestit 10protsendiline majanduskasv. Tänaseid realiteete iseloomustab Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi mõte: seatud eesmärkide täitmine on parim ettevõtlusriskide maandus.