Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mart Laar: Eesti majandus tuleb ümber korraldada
Laari sõnul on Eestile järgmisel aastal peamiseks väljakutseks maailma majanduskeskkonna halvenemine, mille tulemuseks on viimastel aastatel peamiselt ekspordi langusest tingitud Eesti majanduskasvu aeglustumine.
Majanduses toimuvad kvalitatiivsed muutused enamjaolt raskete olude sunnil, nentis peaminister. Majanduse langustsükkel on ettevõtjale ajendiks tootmise ümberkorraldamisel. ?Vene kriisi tingimustes oli uutele turgudele sisenemine peaaegu ainsaks võimaluseks tootmist säilitada,? lausus Laar. ?See tähendas enamjaolt Lääne tööstusettevõtete allhankijaks saamist, sest Eesti ettevõtetel puudusid turustuskanalid, tehnoloogia ning kogemus iseseisvalt Lääne turul läbi lüüa.?
Paraku on allhankija turul teisejärguline tegelane. Tema võime oma kaupadele hinda määrata on oluliselt kärbitud. Seda teeb tema eest tellija. Ta ei ole turul otsustaja, tema eest otsustab see, kelle heaks ta töötab. Kui allhankija tahab hakata ise otsustama, kaotab ta tellija, sest tellijal ei ole midagi lihtsamat kui sõlmida uus allhanke leping mõne teisega. Kõik see muutub üha ilmsemaks majanduskeskkonna halvenemisel, tunnistas peaminister.
Selle vältimiseks tuleb suurel osal meie majandusest läbida veel üks ümberstruktureerimise faas, kinnitas Laar. ?See majandusmudel, mis on meile seni kasu toonud ja ennast õigustanud, ei pruugi seda teha enam tulevikus.?
Eestil on vaja piisaval hulgal kodumaist ettevõtlust, mis ei sõltu välismaisest emafirmast. ?Ainult nii on võimalik seista ise enda eest välja ja ise otsuseid teha,? rääkis Laar.
Ta lisas, et teine võimalus on liikuda ülespoole ja ähmastada seda piiri allhankija ja põhifirma vahel, nagu seda on teinud puidutöötlusettevõte AS Viisnurk.
Peaministri sõnul karmistab Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõtt veelgi konkurentsitingimusi Lääne turul. Et sellele vastu seista, on Eesti tootjal vaja kujundada oma märk, mille abil annaks müüa oma tooteid vääriliste hindadega. Praegu ei ole Eesti see märk, mis müüks, nentis Laar.
?Kõik algab lihtsatest asjadest, isiklikust eeskujust, kui me tarbime Eestis toodetut,? sõnas Laar. ?Mina võin kõigile lahkelt soovitada Viisnurga raamatukappe, mis mul kodus on.?
Uutele väljakutsetele vastamiseks on vaja uusi ideid. Laari sõnul on üheks võimaluseks järgida põhjanaabrite kunagist eeskuju ja eksportida oma ideid ja kogemusi lõunasse, kus tehakse allhankeid ja kus tootmine on odav.
Laar meenutas ka seda, et Eestis on arenenud kunst ja disain, mida teaduse ja infotehnoloogia oskusliku sünteesi korral annaks kallites tootmissektorites rakendada.
Ka teadusarendustegevus annaks Eestile uusi võimalusi, kuid valitsus ei saa selle valdkonna edendamisega üksi tegelda, kui ettevõtlus sellesse ei investeeri.