- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,53
- DOW 300,61%44 509,75
- Nasdaq 0,85%20 592,28
- FTSE 1000,1%8 863,07
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,63
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,53
- DOW 300,61%44 509,75
- Nasdaq 0,85%20 592,28
- FTSE 1000,1%8 863,07
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mart Laar: Eesti majandus tuleb ümber korraldada
Laari sõnul on Eestile järgmisel aastal peamiseks väljakutseks maailma majanduskeskkonna halvenemine, mille tulemuseks on viimastel aastatel peamiselt ekspordi langusest tingitud Eesti majanduskasvu aeglustumine.
Majanduses toimuvad kvalitatiivsed muutused enamjaolt raskete olude sunnil, nentis peaminister. Majanduse langustsükkel on ettevõtjale ajendiks tootmise ümberkorraldamisel. ?Vene kriisi tingimustes oli uutele turgudele sisenemine peaaegu ainsaks võimaluseks tootmist säilitada,? lausus Laar. ?See tähendas enamjaolt Lääne tööstusettevõtete allhankijaks saamist, sest Eesti ettevõtetel puudusid turustuskanalid, tehnoloogia ning kogemus iseseisvalt Lääne turul läbi lüüa.?
Paraku on allhankija turul teisejärguline tegelane. Tema võime oma kaupadele hinda määrata on oluliselt kärbitud. Seda teeb tema eest tellija. Ta ei ole turul otsustaja, tema eest otsustab see, kelle heaks ta töötab. Kui allhankija tahab hakata ise otsustama, kaotab ta tellija, sest tellijal ei ole midagi lihtsamat kui sõlmida uus allhanke leping mõne teisega. Kõik see muutub üha ilmsemaks majanduskeskkonna halvenemisel, tunnistas peaminister.
Selle vältimiseks tuleb suurel osal meie majandusest läbida veel üks ümberstruktureerimise faas, kinnitas Laar. ?See majandusmudel, mis on meile seni kasu toonud ja ennast õigustanud, ei pruugi seda teha enam tulevikus.?
Eestil on vaja piisaval hulgal kodumaist ettevõtlust, mis ei sõltu välismaisest emafirmast. ?Ainult nii on võimalik seista ise enda eest välja ja ise otsuseid teha,? rääkis Laar.
Ta lisas, et teine võimalus on liikuda ülespoole ja ähmastada seda piiri allhankija ja põhifirma vahel, nagu seda on teinud puidutöötlusettevõte AS Viisnurk.
Peaministri sõnul karmistab Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõtt veelgi konkurentsitingimusi Lääne turul. Et sellele vastu seista, on Eesti tootjal vaja kujundada oma märk, mille abil annaks müüa oma tooteid vääriliste hindadega. Praegu ei ole Eesti see märk, mis müüks, nentis Laar.
?Kõik algab lihtsatest asjadest, isiklikust eeskujust, kui me tarbime Eestis toodetut,? sõnas Laar. ?Mina võin kõigile lahkelt soovitada Viisnurga raamatukappe, mis mul kodus on.?
Uutele väljakutsetele vastamiseks on vaja uusi ideid. Laari sõnul on üheks võimaluseks järgida põhjanaabrite kunagist eeskuju ja eksportida oma ideid ja kogemusi lõunasse, kus tehakse allhankeid ja kus tootmine on odav.
Laar meenutas ka seda, et Eestis on arenenud kunst ja disain, mida teaduse ja infotehnoloogia oskusliku sünteesi korral annaks kallites tootmissektorites rakendada.
Ka teadusarendustegevus annaks Eestile uusi võimalusi, kuid valitsus ei saa selle valdkonna edendamisega üksi tegelda, kui ettevõtlus sellesse ei investeeri.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele