Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maamaks kerkib kohati sadu kordi

    Maaomanikud saavad eilsest alates kümne päeva jooksul protestida maamaksu tõstmise vastu eeldusel, et nad suudavad oma protesti seadustega põhjendada. Samas pole paljudes omavalitsustes veel otsustatud, kui suureks maamaks täpselt järgmisel aastal tõuseb.
    Maamaks suureneb kõikides neis piirkondades, kus on aktiivne kinnisvaraturg ning tehakse palju tehinguid, näiteks Tallinna vanalinnas, Nõmmel, Kadriorus, Meriväljal, Pärnus, mõnedes Tartu linnaosades, aktiivsetes suvituspiirkondades, nagu Otepää ümbrus, ning rannaäärsetel aladel.
    Enamikus neis kohtades tõuseb maamaks siiski mõned korrad, mitte sadu kordi nagu Saaremaal.
    Saaremaal Kaarma vallas kerkib mereäärse maatüki esimese hektari maamaks 9,75 kroonilt 2250 kroonile ehk 231 korda, Muhu vallas 7,95 kroonilt 1800 kroonile ehk 226 korda, Lümanda vallas 9 kroonilt 1800 kroonile ehk 200 korda.
    Mingil määral saab maamaksu tõusu leevendada kohalik omavalitsus, kui ta langetab maamaksu määra. Maamaksu määr on praegu 0,5?2 protsenti maa maksustamishinnast.
    Saaremaa Lümanda valla maanõunik Juta Maimjärv ütles, et ta ei kujuta ette, mis juhtub siis, kui maamaks tõepoolest nii suureks läheb. ?Suvitajad ja välismaalased jõuavad küll nii palju maksta, kuid kohalikud inimesed küll mitte,? ütles Maimjärv. ?Kogu meie lootus on praegu sellel, et ehk maaomanikud protestivad nende maksude vastu ning siis on võimalik veel midagi muuta.?
    Lümanda vallavolikogu liikme Leonardo Laessoni sõnul on üsna keeruline maksu tõstmise vastu protestida, sest enamik maakorraldajaidki pole maa hindamise seadusega tuttavad, rääkimata siis maaomanikest. ?Samuti ei tea inimesed, et maks nii palju tõuseb, teatakse lihtsalt, et tõuseb, aga reaalseid numbreid mitte,? lisas ta.
    Nõmme maaomanik Tatjana Villo ütles, et ta ei saa aru, miks maa hind igal aastal tõuseb. ?Ta tõuseb ja tõuseb, tekib küsimus, mitu korda ma oma maad siis välja pean ostma,? ütles Villo, kes maksis ühena neljast 2700 ruutmeetri suuruse krundi kaasomanikust sel aastal 600 krooni maamaksu .
    ?See on ka kummaline, et kui palju maks täpselt tõuseb, saab alles siis teada, kui maamaksuteatis koju tuleb,? märkis Villo.
    Nõmme linnaosavalitsuse maakorraldaja Olaf Kaselaid ütles, et pole veel teada, kas maamaks tõuseb või mitte. ?Maamaks ei tõuseks, kui Tallinna linnavolikogu maa maksustamismäära oluliselt vähendaks, praegu pole aga veel selge, kas ja kui palju maamaks tõuseb,? ütles Kaselaid. ?Oleks väga halb variant, kui inimesed hakkaksid Nõmmelt lahkuma põhjusel, et ei suuda maamaksu maksta.?
    Kaselaiu sõnul on Nõmme halduskogu kõikidel eelnevatel aastatel maamaksu tõusu vastu protesteerinud, kuid see läinud nagu vastu müüri. ?Eks linn arvestab ju maamaksuga, Nõmmel aga teeb asja keeruliseks see, et siin on suured krundid ning see pole rikaste rajoon nagu näiteks Merivälja,? rääkis Kaselaid.
    Praegu maksab omanik Nõmmel tuhande ruutmeetri suuruse krundi maamaksu umbes 1800 krooni aastas, järgmisel aastal tuleb aga sama maatüki eest maksta kaks korda rohkem, kui linnavalitsus maa maksustamismäära ei alanda. Pensionärid saavad maksusoodustust 200 krooni aastas.
    Maa-ameti korralise hindamise projekti juhi Aivar Tomsoni sõnul saavad maaomanikud protestida maa uute hindade vastu maa hindamistulemuste avaliku väljapaneku ajal ning 10 päeva jooksul pärast selle lõppemist.
    ?Paljudes kohtades lõppes eelmisel nädalal hindamistulemuste avalik väljapanek ning nüüd on veel kümme päeva aega protestimiseks,? rääkis Tomson. ?Protestid tuleb esitada kirjalikult kohalikule omavalitsusele, kes edastab need maa hindajale.?
    Pärast protestimiseaega peaks keskkonnaminister novembri lõpus maa maksustamishinnad kehtestama ja alles pärast seda määravad volikogud kindlaks järgmise aasta maksustamismäära ehk selgub, kui palju siis tegelikult maks tõuseb.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.