Haiglane olukord

Arvake ära, miks mitte-eestlaste seas on kuritegevuse, narkomaania ja HI-viiruse levik suurem kui eestlaste seas? Ega te ometi arva, et see on kellegi rahvuslik eripära? Kas Kopli venelased ja eestlased kaklevad seepärast, et neil on etnilised ja kultuurilised erinevused? Rahvuslikud ja usulised konfliktid on ainult ilming. Selle taga on majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas. Me oleme ise nad teinud sellisteks, nüüd näitame nende peale näpuga ja ütleme: vaadake millised nad on!

Me kõik elame illusioonide maailmas. Eriti armastavad unistada noored. Millised on noore inimese perspektiivid ja mida ta saab endale lubada? Isa ja ema teenivad vähe või on tööta. Huviala- ja spordiringid on tasulised. Hamburgeri ja kino eest küsitakse raha. Mis ootab noort inimest, kui ta kooli lõpetab? Ta ei leia isegi tööd, rääkimata võimalusest õppida mõni huvitav amet, sest seegi on tasuline.

Kui riik ei taha anda kodakondsust, siis andku vähemalt võimalus noortele teha tööd. Et ta saaks ise, peale kooli 3-4 tundi teha tööd ja teenida raha. Et ta saaks osta endale ilusaid riideid, muretseda endale vana romu või minna autojuhikursustele. Jumal seda teab, mida noor inimene ihaldab.

Riik ja omavalitsused peavad käivitama noorte tööhõive programmi. Minu pärast püüdku nad või liblikaid Teaduste Akadeemiale, peaasi, et nad saaksid tööd ? pole paremat noore inimese kasvatajat kui töö. Sellist ühiskonda pole olemas, kus üks osa peab olema õnnelik ja teine õnnetu. Ei tohi jagada ühiskonda eestlasteks ja mitte-eestlasteks. Miks riik kardab jagada kodakondsust mitte-eestlastele? Neid on ainult 180 000. Miks arvatakse, et nad on ohtlikud Eesti riiklusele. Mitte-eestlased on Eesti riigi saavutuste üle uhkemad kui eestlased ise.

Ei sa jaguneda kodanikeks ja mittekodanikeks. Ei saa olla nii, et parlamendis ei ole esindatud kõik ühiskonna kihid. Selline olukord lõpeb alati millegi haiglasega. Täna eesti lapsed kaklevad, homme hakkavad end süstima. Ja siis on juba maailmal põhjust öelda, et eestlased ei ole kultuurrahvas.

Autor: Dajan Ahmet