Lennuõnnetuses süüdi eksitus

Lisaks lennukites viibinutele hukkus ka neli inimest lennujaama laohoones, kuhu SASi lennuk pärast kokkupõrget väikelennukiga sööstis.

Milano lennuväljal oli välja lülitatud maapealne radar, mis peab udu korral jälgima Linate lennuväljal lennukite liikumist õhkutõusmis- ja maandumisradadel, kirjutas Gazeta.ru viitega France Presse?ile.

Spetsialistidel oli vahetult pärast õnnetust raske kindlalt väita, mis oli toimunud kokkupõrke põhjuseks. Itaalia transpordiministri Pietro Lunardi sõnul oli tegu tõenäoliselt inimliku eksituse ja tugeva udu koosmõjuga.

Lennukompaniile SAS oli eile hommikul Milanos juhtunud õnnetus halvim firma ajaloos, kirjutas MTV3. Ettevõtte aktsia läks pärast õnnetust Stockholmi börsil suurde langusesse, kukkudes ligi 6.

Eelmine inimelu nõudnud õnnetus juhtus SASil 1969. aastal Los Angeleses, kui firma lennuk DC8 sõitis laskudes halva nähtavuse tõttu merre. Õnnetuses hukkus tookord 15 inimest.

Kokku on SASil juhtunud neli inimelu nõudnud õnnetust.

Sel aastal on SASi lennukitega olnud mitu napilt pääsemist. Lennufirma tehnilise kontrolli ülem tunnistas juuni lõpus ajaleheintervjuus, et lennuturvalisuse tase on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt nõrgenenud. Lühikese aja jooksul oli 12 SASi lennukit pidanud tegema tehniliste ja muude viperuste tõttu hädamaandumisi või lennuväljale tagasi pöörduma.

21. juulil näiteks Stockholmist Helsingisse teel olnud SASi lennuk sattus võimsasse rahepilve. Helsingis Vantaa lennujaamas seati kõik lennuki vastuvõtmiseks valmis, lennuk maandus küll viperusteta, kuid sai rahe tõttu kõvasti kannatada.

Eelmisel korral oli SAS suurõnnetusele väga lähedal 1991. aasta detsembris, kui lennuk MD 80 tegi hädamaandumise põllule kohe pärast Arlandast õhkutõusmist. Masin purunes kolmeks osaks, kuid keegi ei hukkunud.

SAS teeb päevas üle tuhande lennu.

Autor: ÄP Online