Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õuna edukas müük nõuab brändi

    Kuigi õunast ei saa teha kauasäilivaid keemiapomme ja neid lõõskava päikese käes punaseks praadida, tuleks need välismaa kombe kohaselt ahvatlevaks teha ehk brändida.
    Kõigepealt peab välja selgitama, milline on Eesti õunte turg, konkurendid, eestlaste ostuharjumused, kuidas õunu tarbitakse, ja siis läheneda juba konkreetselt erinevatele gruppidele erineva müügitaktikaga.
    Suurim tõrge aga tekib siis, kui olete jõudnud müügikanalite juurde, kes suhtuvad legaalses jaekaubanduses Eesti õuna tõrjuvalt. Poodnike peamised argumendid on, et teie õunad ei ole ahvatlevad, riknevad kergesti ja kuna on liiga kallid, puudub neile reaalne turg.
    Küsimusele, miks tarbija Eesti õuna ei osta, annab vastuse turu-uuring, mille võib kokkuhoiu mõttes ise läbi viia. Tuleb minna ise poodi ja küsida klientide käest, mida nad arvavad, kui neile öeldakse ?Eesti õun?, ja milline peaks see olema. Vastustest saab päris hea pildi sellest, millisena tarbijad Eesti õuna näevad. Hapu? Väike? Roheline?
    Kui toodet ei ole, tuleb toode teha. Kui aretajad ei suuda aretada meie kliimas selliseid sorte, mille viljad ka talvel punased oleksid, tuleb tootele ainulaadne sära anda kuvandiga, mis kinnistatakse tarbija teadvusesse.
    Kas me saame Eesti õunast teha Coca-Cola? Kahtlane. Küll aga on võimalik kujundada kuvandit sedasi, et see muutuks senisest ahvatlevamaks. Selleks võib kasutada Leo Burnetti välja töötatud brändi dimensioonide teooriat, mille põhjal tootest eraldi eksisteeriva brändi tuuma määravad ära selle toote funktsioon, erinevus, väärtuste allikad ja isikupära.
    Õuna funktsionaalseks omaduseks on anda energiat. See on mahlane ja magus puuvili, mis aitab tarbijat teha oma tööd suurema energiaga ning hoiduda samas kaudselt liigsest kehakaalust.
    Näidisõuna erinevuseks on vitamiinirikkus. Teda ei ole väetatud ega töödeldud transpordiks. Eesti õun on pisem, seega suupärasem. Pealegi ? Eesti õuna ei saa kogu aeg, vaid ainult üks kord aastas. See on ainulaadne võimalus.
    Kõige suuremaks väärtuseks on aga kodumaisus. Isikupärasuse annab õunale toote legend. Õuna võib kõrvutada nutika, sitke ja tervisest pakatava mehega, kelle tagasihoidlikku pakendisse on koondatud sangarlikkust ning romantikat.
    Õunal peaks olema vahva ja tuumaga haakuv nimi. Kauba edukuse tagab identiteet ja pakend. Talu sümboolikaga varustatud arhailised puukastid võivad oma töö hästi ära teha, peaasi, et oleks naturaalne.
    Pärast brändi väljatöötamist tuleb planeerida kulud muutuvkuludega, sest iial ei tea, mis võib saagiga juhtuda.
    Hinnaotsused on valus teema. Kõik eelnev ja järgnev ju maksab. Kauplus aga ei soostu maksma väidetavalt rohkem kui 4 krooni kilost. Aga 4 krooni maksid ju need vanad, nimetud, väikesed ja rohelised õunad. Kindlasti peaks sellise taustaga õun maksma oluliselt rohkem: 6 krooni tootjale ja 50 marginaaliga müüki.
    Lisaks tasub õunte müügiks ehitada oma stend: puust, arhailine ja soodne. Nii ei pea teistega letipinna eest kemplema. Kui kauplustes puudub külmruum, siis tasub õuntele leida koht külmleti juures ja rõhuda ringluskiirusele. Kui ostujuht kohta ei anna, kutsuge ta nädalavahetuseks oma tallu külla.
    Kodumaise õuna reklaami puhul leiab tõeline promotsioon aset kaupluses ning vahetu kommunikatsiooniga.
    Poed on täis Eesti juurikaid, ainult õuntega on kehvasti. Fenomenaalne case-study, Eesti Nokia, on hapukurk, mida müüakse spetsiaalsest stendist 40 krooni kilo. Lihtsalt on veidi vaeva nähtud.
    Autor: Endrik Randoja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.