• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õuna edukas müük nõuab brändi

    Kuigi õunast ei saa teha kauasäilivaid keemiapomme ja neid lõõskava päikese käes punaseks praadida, tuleks need välismaa kombe kohaselt ahvatlevaks teha ehk brändida.
    Kõigepealt peab välja selgitama, milline on Eesti õunte turg, konkurendid, eestlaste ostuharjumused, kuidas õunu tarbitakse, ja siis läheneda juba konkreetselt erinevatele gruppidele erineva müügitaktikaga.
    Suurim tõrge aga tekib siis, kui olete jõudnud müügikanalite juurde, kes suhtuvad legaalses jaekaubanduses Eesti õuna tõrjuvalt. Poodnike peamised argumendid on, et teie õunad ei ole ahvatlevad, riknevad kergesti ja kuna on liiga kallid, puudub neile reaalne turg.
    Küsimusele, miks tarbija Eesti õuna ei osta, annab vastuse turu-uuring, mille võib kokkuhoiu mõttes ise läbi viia. Tuleb minna ise poodi ja küsida klientide käest, mida nad arvavad, kui neile öeldakse ?Eesti õun?, ja milline peaks see olema. Vastustest saab päris hea pildi sellest, millisena tarbijad Eesti õuna näevad. Hapu? Väike? Roheline?
    Kui toodet ei ole, tuleb toode teha. Kui aretajad ei suuda aretada meie kliimas selliseid sorte, mille viljad ka talvel punased oleksid, tuleb tootele ainulaadne sära anda kuvandiga, mis kinnistatakse tarbija teadvusesse.
    Kas me saame Eesti õunast teha Coca-Cola? Kahtlane. Küll aga on võimalik kujundada kuvandit sedasi, et see muutuks senisest ahvatlevamaks. Selleks võib kasutada Leo Burnetti välja töötatud brändi dimensioonide teooriat, mille põhjal tootest eraldi eksisteeriva brändi tuuma määravad ära selle toote funktsioon, erinevus, väärtuste allikad ja isikupära.
    Õuna funktsionaalseks omaduseks on anda energiat. See on mahlane ja magus puuvili, mis aitab tarbijat teha oma tööd suurema energiaga ning hoiduda samas kaudselt liigsest kehakaalust.
    Näidisõuna erinevuseks on vitamiinirikkus. Teda ei ole väetatud ega töödeldud transpordiks. Eesti õun on pisem, seega suupärasem. Pealegi ? Eesti õuna ei saa kogu aeg, vaid ainult üks kord aastas. See on ainulaadne võimalus.
    Kõige suuremaks väärtuseks on aga kodumaisus. Isikupärasuse annab õunale toote legend. Õuna võib kõrvutada nutika, sitke ja tervisest pakatava mehega, kelle tagasihoidlikku pakendisse on koondatud sangarlikkust ning romantikat.
    Õunal peaks olema vahva ja tuumaga haakuv nimi. Kauba edukuse tagab identiteet ja pakend. Talu sümboolikaga varustatud arhailised puukastid võivad oma töö hästi ära teha, peaasi, et oleks naturaalne.
    Pärast brändi väljatöötamist tuleb planeerida kulud muutuvkuludega, sest iial ei tea, mis võib saagiga juhtuda.
    Hinnaotsused on valus teema. Kõik eelnev ja järgnev ju maksab. Kauplus aga ei soostu maksma väidetavalt rohkem kui 4 krooni kilost. Aga 4 krooni maksid ju need vanad, nimetud, väikesed ja rohelised õunad. Kindlasti peaks sellise taustaga õun maksma oluliselt rohkem: 6 krooni tootjale ja 50 marginaaliga müüki.
    Lisaks tasub õunte müügiks ehitada oma stend: puust, arhailine ja soodne. Nii ei pea teistega letipinna eest kemplema. Kui kauplustes puudub külmruum, siis tasub õuntele leida koht külmleti juures ja rõhuda ringluskiirusele. Kui ostujuht kohta ei anna, kutsuge ta nädalavahetuseks oma tallu külla.
    Kodumaise õuna reklaami puhul leiab tõeline promotsioon aset kaupluses ning vahetu kommunikatsiooniga.
    Poed on täis Eesti juurikaid, ainult õuntega on kehvasti. Fenomenaalne case-study, Eesti Nokia, on hapukurk, mida müüakse spetsiaalsest stendist 40 krooni kilo. Lihtsalt on veidi vaeva nähtud.
    Autor: Endrik Randoja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.