Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordi vajumisel üksainus põhjus
Üha segasemaks muutuva maailmamajanduse taustal liikus Eesti majandus viimase kuu jooksul edasi küllalt ükskõikselt. Mõnevõrra võis muret tunda vaid ekspordi pärast, mis langes augustis võrreldes möödunud aasta sama ajaga ligi 17.
Ekspordi kiirel langusel on vaid üks põhjus. Kui möödunud aastal kasvas välisturu nõudluse tõttu hüppeliselt vajadus Eestis kokku pandud masinate ja seadmete järele, siis sel aastal on antud sektoris lood vastupidised. Selle sektori kiiret kukkumist jälgides on jäetud tähelepanuta, et põllumajanduse-, transpordi- ja puidutoodete eksport on kasvanud aastataguse ajaga võrreldes 10?30 ringis.
Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) analüüsi põhjal olid ettevõtted Eesti III kvartali majanduskliimaga igati rahul ning ainult marginaalselt tegi eksperte ja ettevõtjaid murelikuks välisnõudluse kahanemisele järgneda võiv Eesti majanduse tagasiminek lähitulevikus. Sellest tulenevalt võib uskuda EKI hinnangut, et Eesti III kvartali majanduskasv ei tule väiksem II kvartali 5st.
Üle pika aja näitas aastane tarbijahinnaindeksi näitaja märkimisväärset langust, kui pärast septembri lõppu sai aasta inflatsiooninumbriks kirjutada 5,7. Siiski ei ole loota tarbijahinnaindeksi kasvu kiire pidurdumise jätkumist, kuna nii elektri- kui ka kardetavalt veehinna tõus kergitavad järgmisel aastal inimeste kulutusi märgatavalt. Madalat inflatsiooni ei saa lubada endale ka Eesti riik, mille järgemise aasta eelarveks kinnitati hiljuti 12,4 suurem number kui sel aastal.