Kaitsetööstus kasvatab aktsionäride vara
Suurima, 46 hinnatõusu on terrorirünnakust alates läbi teinud tiibrakettide Tomahawk ja raketikomplekside Patriot tootja Raytheon Co aktsiad. Enne terrorirünnakut New Yorgi börsil 24,85 dollarit (422,45 krooni) maksnud aktsia hind sulgus esmaspäeval 36,3 dollaril (617 krooni).
Luuresüsteemide tootmisega tegeleva Alliant Techystems Inc aktsia eest tuleb pärast 42protsendilist hinnatõusu välja käia 92,60 dollarit ehk 1574 krooni.
Kuulsaid ?nähtamatuid? lennukeid B-2 tootva Northrop Grummani aktsia on oma väärtust Osama bin Ladeni korraldatud terrorirünnakust kasvatanud enam kui 30 protsendi võrra ja aktsiat osta soovija peab olema valmis maksma 107,6 dollarit (1830 krooni).
Kes üksikutesse aktsiatesse raha paigutamist liiga riskantseks peab ning parema meelega investeerimisfondi kasuks otsustaks, peab leppima vaid ühe võimalusega ? Fidelity Select Defense & Aerospace. Lisaks kaitsetööstusele saab fondi investeerija kahjuks osakese pärast terrorirünnakut musta lamba ossa sattunud lennundusfirmadest.
Sellele vaatamata on ka fondiosakute hind pärast terrorirünnakule järgnenud mõningast langust tõusule pöördunud ning esmaspäeva õhtuse seisuga ollakse ligi 8 plusspoolel. Fidelity Select Defense & Aerospace?i fondiosaku eest tuleb maksta 40,34 dollarit ehk 686 krooni.
Analüütikute sõnul lõikavad sõjategevusest kasu nende ettevõtete aktsiad, kes on spetsialiseerunud otseselt sõjategevuseks vajaliku tehnika tootmisele. Need firmad, kes lisaks ründelennukitele toodavad ka näiteks reisilennukeid, peavad tõenäoliselt suurest hinnatõusust suu puhtaks pühkima.
?Te ei investeeri tõenäoliselt Boeingu või United Technologiesi aktsiatesse ja eelistate pigem Raytheonsi ja Lockheed Martinit,? lausus Standard & Poor?si strateeg Sam Stovall.
Kas kaitsetööstuse aktsiatel ka edaspidi sama hästi läheb, sõltub sõjategevuse kestusest.
Kristjan Lepik investeerimispangast Lõhmus, Haavel & Viisemann lausus, et praegune sektori aktsiate hinnatõus on fundamentaalselt põhjendatud, sest sõjategevus avaldab positiivset mõju ettevõtete käibele ja kasumile.
?Kui rünnakutega saadakse paari-kolme nädalaga hakkama, siis ei ole aktsiahindadel põhjust enam tõusta,? lausus Kristjan Lepik.
Lepik märkis, et aktsiate hinnatõus on olnud juba märkimisväärne ning valitseb oht, et ostusurvel liiguvad hinnad põhjendamatult kõrgele.
?Veidi on ka meil ostetud selliseid aktsiad, millest on arvata, et sõjategevus nende väärtust kasvatab,? lausus Lepik. Lepiku sõnul ei ole aga siinsetel investoritel oma kindlaid lemmikuid välja kujunenud.
Vt. ka tabelit: Suurima hinnatõusu on teinud raketitootja aktsiad