• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kurjategijaks saada on tänapäeval imelihtne

    Toimetusse helistas inimene, kes oli sügavas ahastuses. Tema pangaarve arestiti, kuna talle oli tehtud parkimistrahv. Arusaadav, inimene rikkus seadust, trahvi ära ei maksnud, nii need asjad siin karmis kapitalistlikus maailmas käivad. Kui poleks olnud üht aga. Nimelt tehti talle trahv samal hetkel, kui ta mobiilselt pargitud autole lähenedes parkimist telefoni teel maha võttis. Nähes kontrolöri, selgitas ta, et auto oli mobiilselt pargitud, ning kontrolör lubas vabandades trahvi annulleerida. Mõne aja möödudes sai mees aga kohtutäiturilt teate, et tasumata trahvi ja kohtutäituri kulude eest tuleb maksta üsna kopsakas summa. Transpordiametnike poole pöördunud mehel paluti kirjutada avaldus, et saaks nõude tühistada ja lubati asi korda ajada. Ühel hommikul aga selgus, et arve on arestitud! Transpordiametnike ja kohtutäituri poole pöördumine ei andnud vähimatki tulemust, sest avaldust ei olevat rahuldatud, kuna mobiilne parkimine võeti maha 1 minut varem, kui oli kellaaeg trahvikviitungil. Küsimusele, kas trahvija kell oli üldse õige, nemad vastata ei osanud. Ainus soovitus oli ? esitage kohtule hagiavaldus!
    Või teine näide. Töötuks jäänud naisterahvas käis oma vana autoloksuga järjekordsel vastuvõtul tööbüroos, mõneks minutiks rahvusraamatukogu juurde jäänud auto kojamehe vahel oli tagasi tulles trahvikviitung. Kuna ta linna harva satub, ei olnud tal parkimiskaarti, samuti mobiiltelefoni, millega saaks tasuda. Rahapuudusel jäi ka trahviraha maksmata, kuni kohtutäitur talle koos lisaarvega teate koju saatis. Täituri jutule läinud naine kahetses pattu ja palus töötuna trahvi ajatamist. Korraga ligi 800 krooni maksta polnud tal võimalik. Selle peale saadeti ta otse öeldes pikalt ja kästi kuu lõpuks ära maksta.
    Hääkene küll, inimene rikub seadust ja selle eest peab teda karistama. Aga siiski, milliste kulude katteks kuluvad need 250 krooni, kui täitur isegi ei ürita inimeste muret kuulata? Iga pank, iga telefonifirma on nõus pakkuma maksegraafikut. Kümneid tuhandeid kroone teeniv kohtutäitur seda teha aga ei saa. Sellise teenistuse juures võiks ju pisutki ka inimeste muresse pühenduda. Mitte iga rikkuja ei ole paadunud kurjategija.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.