Toimetusse helistas inimene, kes oli sügavas ahastuses. Tema pangaarve arestiti, kuna talle oli tehtud parkimistrahv. Arusaadav, inimene rikkus seadust, trahvi ära ei maksnud, nii need asjad siin karmis kapitalistlikus maailmas käivad. Kui poleks olnud üht aga. Nimelt tehti talle trahv samal hetkel, kui ta mobiilselt pargitud autole lähenedes parkimist telefoni teel maha võttis. Nähes kontrolöri, selgitas ta, et auto oli mobiilselt pargitud, ning kontrolör lubas vabandades trahvi annulleerida. Mõne aja möödudes sai mees aga kohtutäiturilt teate, et tasumata trahvi ja kohtutäituri kulude eest tuleb maksta üsna kopsakas summa. Transpordiametnike poole pöördunud mehel paluti kirjutada avaldus, et saaks nõude tühistada ja lubati asi korda ajada. Ühel hommikul aga selgus, et arve on arestitud! Transpordiametnike ja kohtutäituri poole pöördumine ei andnud vähimatki tulemust, sest avaldust ei olevat rahuldatud, kuna mobiilne parkimine võeti maha 1 minut varem, kui oli kellaaeg trahvikviitungil. Küsimusele, kas trahvija kell oli üldse õige, nemad vastata ei osanud. Ainus soovitus oli ? esitage kohtule hagiavaldus!

Või teine näide. Töötuks jäänud naisterahvas käis oma vana autoloksuga järjekordsel vastuvõtul tööbüroos, mõneks minutiks rahvusraamatukogu juurde jäänud auto kojamehe vahel oli tagasi tulles trahvikviitung. Kuna ta linna harva satub, ei olnud tal parkimiskaarti, samuti mobiiltelefoni, millega saaks tasuda. Rahapuudusel jäi ka trahviraha maksmata, kuni kohtutäitur talle koos lisaarvega teate koju saatis. Täituri jutule läinud naine kahetses pattu ja palus töötuna trahvi ajatamist. Korraga ligi 800 krooni maksta polnud tal võimalik. Selle peale saadeti ta otse öeldes pikalt ja kästi kuu lõpuks ära maksta.

Hääkene küll, inimene rikub seadust ja selle eest peab teda karistama. Aga siiski, milliste kulude katteks kuluvad need 250 krooni, kui täitur isegi ei ürita inimeste muret kuulata? Iga pank, iga telefonifirma on nõus pakkuma maksegraafikut. Kümneid tuhandeid kroone teeniv kohtutäitur seda teha aga ei saa. Sellise teenistuse juures võiks ju pisutki ka inimeste muresse pühenduda. Mitte iga rikkuja ei ole paadunud kurjategija.