Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELiga liitumise või mitteliitumise mõju

    Euroliitu astudes kaotame selle, mida me niikuinii kas ei kasuta ? nagu iseseisev rahapoliitika, või selle, mis kaoks normaalses riigis varem või hiljem. Oma asendi, suuruse ja majandusliku piiratuse tõttu on Eesti edasise arengu kiirus ohus. Seni iseloomustab meie ühiskonda tugevama õigus nii majanduses kui sotsiaalsfääris. Seega on EL ka katalüsaator parema Eesti riigi ehitamisel. Riigikogu liige Ivar Tallo (ÄP 25.04.2000)
    ___________________________________________
    Kandidaatide jaoks on liitumine ELiga kahtlemata kasulik, sest see annab neile juurdepääsu turgudele ja kapitalile. Europessimistide jaoks võiks siin tuua paralleeli Mehhikoga, mille põhjapoolsete osariikide integratsioon USAga on tekitanud nendes majandusbuumi. See ei ole põhjustanud USAs mingeid stressiilminguid. Lääne-Euroopa puhul on asi teine: ametiühingud on mures kasvava konkurentsi pärast ja maksumaksjaid hirmutatakse heaoluriigi ja abirahade itta laienemise kuludega. Kui see raha raisatakse kohapeal ära, oleks kindlasti parem jätta kogu projekt pooleli. Massachusettsi ülikooli majandusprofessor Rudiger Dornbusch (ÄP 15.08.2000)
    ___________________________________________
    Eesti tarbija saab ELi hinnapoliitikast rohkem kasu pikemas perspektiivis, kui elatustaseme ühtlustumine ELis meiegi sissetulekuid suurendab. Alates ühisest põllumajanduspoliitikast ning lõpetades ühisraha euro kasutuselevõtuga on ELi üks eesmärke ka lihtsalt hindade suurem stabiilsus. Hinnavõnked muutuvad ELi astudes Eestis kindlasti väiksemaks. Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk (ÄP 24.10.2000)
    ___________________________________________
    Euroopa Liidu positiivses mõjus kahtlejail tuleks minna ja vaadata Balti riike, kus perspektiiv saada liidu liikmeks on taganud eduka ülemineku demokraatiale ja turumajandusele. Seejuures on oluline olnud kindla malli olemasolu, mille järgimine peatükk peatüki haaval on taganud reformide edu. Kui enne Teist maailmasõda oli Eesti elatustase võtrreldav Rootsi ja Soomega, siis praegu moodustab eestlaste ostujõud vaid 36 ELi keskmisest , lätlastel 27 ja leedulastel 29 Dagens Industri (16.01.2001)
    ___________________________________________
    Euroopa Liidust väljajäämine oleks Eesti jaoks enesetapp. Muidugi ei kaoks Eesti riik maakaardilt, kuid sisuliselt see tähendaks loobumist kunagi järele jõuda arenenud lääneriikidele. Liitumise mõju Eestile rahalises mõttes oleks loomulikult kasulik, avanevad ju sellega kõiksugu fondide ja abiprogrammide rahakotid. Kuid oluliselt suurem mõju liitumisel või mitteliitumisel on psühholoogilist laadi. Pea kõik välisinvestorid, kes siia investeerinud, on teinud seda usus, et Eesti liitub. Trigon Capitali juht Joakim Helenius (12.10.2001)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.