ELiga liitumise või mitteliitumise mõju

15. oktoober 2001, 00:00

Euroliitu astudes kaotame selle, mida me niikuinii kas ei kasuta ? nagu iseseisev rahapoliitika, või selle, mis kaoks normaalses riigis varem või hiljem. Oma asendi, suuruse ja majandusliku piiratuse tõttu on Eesti edasise arengu kiirus ohus. Seni iseloomustab meie ühiskonda tugevama õigus nii majanduses kui sotsiaalsfääris. Seega on EL ka katalüsaator parema Eesti riigi ehitamisel. Riigikogu liige Ivar Tallo (ÄP 25.04.2000)

___________________________________________

Kandidaatide jaoks on liitumine ELiga kahtlemata kasulik, sest see annab neile juurdepääsu turgudele ja kapitalile. Europessimistide jaoks võiks siin tuua paralleeli Mehhikoga, mille põhjapoolsete osariikide integratsioon USAga on tekitanud nendes majandusbuumi. See ei ole põhjustanud USAs mingeid stressiilminguid. Lääne-Euroopa puhul on asi teine: ametiühingud on mures kasvava konkurentsi pärast ja maksumaksjaid hirmutatakse heaoluriigi ja abirahade itta laienemise kuludega. Kui see raha raisatakse kohapeal ära, oleks kindlasti parem jätta kogu projekt pooleli. Massachusettsi ülikooli majandusprofessor Rudiger Dornbusch (ÄP 15.08.2000)

___________________________________________

Eesti tarbija saab ELi hinnapoliitikast rohkem kasu pikemas perspektiivis, kui elatustaseme ühtlustumine ELis meiegi sissetulekuid suurendab. Alates ühisest põllumajanduspoliitikast ning lõpetades ühisraha euro kasutuselevõtuga on ELi üks eesmärke ka lihtsalt hindade suurem stabiilsus. Hinnavõnked muutuvad ELi astudes Eestis kindlasti väiksemaks. Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk (ÄP 24.10.2000)

___________________________________________

Euroopa Liidu positiivses mõjus kahtlejail tuleks minna ja vaadata Balti riike, kus perspektiiv saada liidu liikmeks on taganud eduka ülemineku demokraatiale ja turumajandusele. Seejuures on oluline olnud kindla malli olemasolu, mille järgimine peatükk peatüki haaval on taganud reformide edu. Kui enne Teist maailmasõda oli Eesti elatustase võtrreldav Rootsi ja Soomega, siis praegu moodustab eestlaste ostujõud vaid 36 ELi keskmisest , lätlastel 27 ja leedulastel 29 Dagens Industri (16.01.2001)

___________________________________________

Euroopa Liidust väljajäämine oleks Eesti jaoks enesetapp. Muidugi ei kaoks Eesti riik maakaardilt, kuid sisuliselt see tähendaks loobumist kunagi järele jõuda arenenud lääneriikidele. Liitumise mõju Eestile rahalises mõttes oleks loomulikult kasulik, avanevad ju sellega kõiksugu fondide ja abiprogrammide rahakotid. Kuid oluliselt suurem mõju liitumisel või mitteliitumisel on psühholoogilist laadi. Pea kõik välisinvestorid, kes siia investeerinud, on teinud seda usus, et Eesti liitub. Trigon Capitali juht Joakim Helenius (12.10.2001)

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing