Arusaadavalt on maksusoodustuste kaotamine tavalisele maksumaksjale ebameeldiv nähtus ja seega ka valitsuse jaoks ebapopulaarne samm. Kõige efektiivsemaks toetusevormiks on otsene rahaline toetus tegelikule abivajajale, mitte üldine isikliku vara seisu mittearvestav soodustus. Rahandusministeeriumis valminud eelnõuga soodustuse piiramine näitab õiget tendentsi, kuid pakutud tehniline lahendus on küsitav. Eesti Maksumaksjate Liit (ÄP Online 07.08.)

___________________________________________

Loomulikult oli ka maksusoodustuste sisseseadjatel palju häid ideid, mida omal ajal arutati ? tarvis on toetada kodumaist säästmist, eluasemepoliitikat ja pensionireformi. Need argumendid on head ja kehtivad edasi ka täna. Riik tahab neid asju toetada. Probleem on ainult selles, milliste vahendite, millise hinnaga, millises ulatuses eesmärkideni liikumist toetada. Ning täpne olles ? mitmemiljonilise eluaseme rajamise toetamine ei ole Eesti riigi eluasemepoliitikas kunagi kirjas olnud. rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik (ÄP 13.08.)

___________________________________________

Demokraatliku õigusriigi põhimõtete hulka kuuluvad ka õiguskindlus ja õiguspärane ootus. Neist tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Seega isikuil, kes on näiteks võtnud pikaajalist eluasemelaenu arvestusega, et neil on võimalik selle tasumisel makstavatest intressidest tulumaksuosa maha arvata, on mõistlik ootus, et seda õigust neilt põhjendamatult ära ei võeta. EKTK osakonnajuhataja Reet Teder (ÄP 27.08.)

___________________________________________

Välja käidud 50 000 kroonile pole võimalik teaduslikku seletust anda. Järgmise aasta eelarve on pingelise seisuga. Sestap pole näiteks võimalik langetada vastukaaluks üksikisiku tulumaksu. rahandusministeeriumi nõunik Madis Müller (ÄP 17.10.)