Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Abilinnapea vajab päästerõngast

    Mitmete tervisekeskuse praeguste ja endiste töötajate arvates on Tsahkna sattunud üsna delikaatsesse olukorda.
    Kui abilinnapea keeldub tervisekeskuse uute omanike soove täitmast ja kusagilt vähemalt miljonitesse küündivaid summasid ei leia, võivad nad kaaluda dokumentide esitamist politseile.
    Isegi juhul, kui asi ei lõpe süüdistuse esitamisega abilinnapeale, tähendab politseiline uurimine tema renomee rikkumist.
    Uued omanikud ise ei soovi end avalikkusele tutvustada. Tegemist on noortest meestest koosneva saneerimisfirmaga, mis raskustesse sattunud ettevõtteid üle võtab ning pärast võlgade sissenõudmist hiljem edasi müüb.
    Samuti ei soovi saneerijad kommenteerida Tsahkna tegevust Lasnamäe Tervisekeskuse juhina ega oma edasisi plaane abilinnapeaga. Nad viitavad pooleliolevatele läbirääkimistele ning keelduvad igasugusest info andmisest.
    Lasnamäe Tervisekeskus, mille saneerijad septembris ostsid, kujunes esimeseks raviasutuseks, mis Tallinna linn 2000. aastal erakätesse müüs. Ajakirjanduses on tervisekeskust seni eksponeeritud kui edukat näidet meditsiiniasutuste erastamisest.
    Praegused omanikud ostsid Lasnamäe Tervisekeskuse aktsiate kontrollpaki põhiaktsionärilt, meditsiiniveteranilt Madis Martinsonilt (67).
    ?Keskus vajaks kõva rahalist süsti,? põhjendas Madis Martinson oma aktsiate müüki, loobudes kehvale tervisele viidates pikematest selgitustest.
    Martinsoni tundvate allikate väitel pani mehe tervisele paljuski põntsu just tervisekeskuse allakäik aasta esimesel poolel ehk praeguse abilinnapea Tsahkna käe all.
    Ülejäänud aktsiad kuulusid väikeaktsionäridele ehk keskuse arstidele. Tsahkna ise lahkus keskust juhtimast suvel, enne asumist Tallinna abilinnapea kohale.
    Allakäigu taga peituvad mitmete allikate väitel kummalised finantsmajanduslikud otsused.
    Tervisekeskusega seotud inimeste kinnitusel on tervisekeskusest ühe kummalise lepinguga raha välja viidud: offshore-firmaga on sõlmitud poole miljoni kroonine turu-uuringute leping Leedu tervishoiupoliitikast.
    Tervisekeskuse vesiravilat, mis avati tänavu septembris, projekteeris keskusega seotud inimeste teatel Tsahkna isa projekteerimisfirma. Tsahkna isa oli ka ehituse järelevalvaja.
    Samas on firmale makstud sisuliselt ebavajaliku projekteerimistöö eest, sest hiljem tuli see ringi teha.
    ?Lasnamäe Tervisekeskuse poolt ei ole mingeid etteheiteid selles osas esitatud,? väidab Tsahkna ise. ?Objekt ehitati nii kokkuhoidlikult kui võimalik.?
    Tervisekeskuse arstide hulgas kujunes avalikuks saladuseks, et raviasutusest sai põhimõtteliselt Tsahknate perefirma.
    Kui isa oli kaasatud projekteerimise kaudu, siis Anders Tsahkna mõned aastad noorem vend Urmas sai juhatuse liikmeks ja 2001. aasta märtsis ka administratsioonidirektoriks.
    Anders Tsahkna osalusega AS Medistar, mis tegeleb meditsiinitehnika müügiga, on andnud tervisekeskusele 6,8 mln kroonise laenu. Praegu nõuab Medistar laenu tervisekeskuselt tagasi.
    Samas ei ole laenulepingut raamatupidamises nähtud. Ükski tervisekeskuse juhatuse teistest liikmetest Tsahkna kõrval pole seda ka allkirjastanud.
    Laenuga seonduvaid asjaolusid ei soovi Tsahkna nimetada: ?Kahe juriidilise isiku võlaõiguslikke suhteid on pädevad seletama nende juriidiliste isikute juhatused.?
    Lisaks laenule ühendab Lasnamäe tervisekeskust Medistariga meditsiiniline aparatuur, mida viimane on hankinud ja hooldanud. Kokku liisis Tervisekeskus Tsahkna osalusega firmalt 4,6 mln krooni eest seadmeid.
    Arstide väitel on 2,5 miljonit krooni maksev röntgeniaparaat Buckymatic tänaseks pausidega rivist väljas olnud rohkem kui kolmandiku kasutusajast ehk 10 kuud.
    Lisaks puudu olevale dokumentatsioonile, lepingutele jms on Tsahkna käes umbes 800 000 krooni maksva tervisekeskusele kuuluv sõiduauto Volvo.
    Hinnalisimaks puudujäägiks auto kõrval võib pidada pool miljonit krooni maksvat ultraheliaparaati.
    300 000kroonise summa on Tsahkna juba linnapeana töötades asutuse krediitkaardiga välja võtnud.
    ?Nõudeid pole esitatud ja minule teadaolevalt probleeme ei ole,? väidab Tsahkna ise.
    Millistel alustel tegutseb tervisekeskuses viimase nn tütarettevõte AS Lasnamäe Perearstikeskus ning kellele kuuluvad aktsiad, ei ole uuele tervisekeskuse juhatuse esimehele ja seal töötavatele inimestele samuti selgeks saanud.
    ?Lasnamäe Tervisekeskusega ja minu vahel sõlmitud teenistuslepingu üheks osaks oli konfidentsiaalsuse nõue, mis kehtib ka juhatuse liikme kohalt vabastamise järel,? väidab Tsahkna. ?Kuna alates abilinnapea ametisse asumisest pole ma Lasnamäe Tervisekeskuse otsuste tegemisel osalenud, saan anda mineviku vormis informatsiooni.?
    Tsahkna info seisneb selles, et perearstikeskuses töötasid 13 perearsti ja 13 õde, kes olid saanud perearsti kutsetunnistuse. Aktsiate omandiküsimusest libiseb Tsahkna lihtsalt üle.
    Punasel tänaval asuva, igale lasnamäelasele tuntud raviasutuse sotsiaalmaksu võlga hinnatakse küündivat vähemalt 3,4 mln kroonini.
    Kui Martinson Tsahkna(te)le keskuse juhtimise üle andis, oli keskus kasumis.
    Praegu on Anders Tsahkna ülesanded Tallinna linnavalitsuses märksa laiahaardelisemad kui tervisekeskuse juhtimine. See kätkeb endast Tallinna tervishoiureformi korraldamist, täpsemalt 17 haigla ühendamist kolmeks keskhaiglaks ning üheks regionaalhaiglaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
ELMO käive prognoositust mitu korda väiksem
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.