Suured ehitajad kärbivad kulusid

Eesti ühe suurema ehitusfirma Skanska EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa ütles, et nii Skanska peakontor kui Eesti tütarfirma Skanska EMV valmistub selleks, et tellimuste arv võib väheneda. ?Oleme valmis kehvaks ajaks,? ütles Otsa. ?Kulusid saab kokku tõmmata, laenusid vähendada.?

Otsa sõnul on Skanska arvestanud kahe stsenaariumiga. ?Üks on, kui Osama bin Laden saadakse jõuluks kätte,? ütles Otsa. Teise, negatiivsema variandi puhul kestab sõda edasi, mis eeldab põhjalikumat aktivate ja laenukoormuse juhtimist. ?Prognoosida ma järgmist aastat ei julge,? lisas ta.

Rocca al Mare kaubanduskeskuse ja Saku Suurhalli ehitanud Lemminkäinen Eesti ASi juhataja Avo Lillemäe ütles, et ehkki firmal pole kulud kunagi suured olnud, on järgmiseks aastaks stsenaarium üpriski tagasihoidlik. Mullu ja tänavu oli Lemminkäinen Eestil suured objektid Saku Suurhalli ja Traazo pesula näol, järgmisel aastal sarnaseid objekte ei ole näha. ?Kui inimesi üle jääb, siis on võimalikud sundpuhkused või kossseisu vähendamine, kärpida saab turunduskulusid ning ametiautode kasutamise piiramist,? loetles Lillemäe. Tema sõnul peaks eeldatavasti firma järgmise aasta käive jääma siiski tänavusele tasemele, selleks aastaks prognoosib ta umbes 63 miljoni kroonist käivet.

Ehitusfirma FKSM nõukogu esimees Tiit Kuuli ütles, et ehkki praegu ei ole vaja koostada kriisieelarvet niigi kontrolli all olevate kulude kärpimiseks, tuleb tulude suhtes olla konservatiivne. ?Peame olema valmis majanduse ebakindla tuleviku suhtes,? lausus Kuuli. ?Ainus, mis praegu on kindel, on ebakindlus.? Tema hinnangul on Eesti majandus sõltuvuses Skandinaaviamaade majandusest, see omakorda tervest Euroopast. ?Lõpuks jõuame USAsse välja, aga ameeriklased ise ka ei tea, mis neil saama hakkab,? rääkis Kuuli.

Ta lisas, et järgmise aasta FKSMi majandustulemuste suhtes kindlaid prognoose pole. Mullu oli firma käive 720 miljonit krooni, ka tänavu jääb käive samasse suurusjärku.

Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus seevastu ütles, et tellimuste vähenemise korral poleks neil kuskilt kokku hoida, sest kokku on hoitud kogu aeg.

Harju Ehituse juhataja Aare Neudorf ütles, et kulude kokkuhoiu probleem on peamiselt suurtel ehitusfirmadel, kes saavad suurte objektide ehitamist või mitte ehitamist ette planeerida. Näiteks tõi Neudorf Lemminkäinen Eesti, mis suurte objektide olemasolu korral on suur ehitusfirma, kui objekte parasjagu pole, taandub ettevõte keskmise suurusega ehitusfirmade sekka.

Väiksematel ja keskmise suurusega ehitusfirmadel on Neudorfi sõnul pidevalt eelarve kokku surutud. ?Hetkel me koondamisi ei planeeri, eeldame, et suudame vajamineva käibe saavutada,? lausus ta. Tänavune Harju Ehituse käive on umbes 80 miljonit krooni, järgmiseks aastaks kasvu Neudorf ette ei näe.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link sõnas, et 15protsendilisi kasvusid, nagu oli mõni aasta tagasi, enam ei tule. Ka Link lausus, et peamiselt puudutab kokkuhoid suuri firmasid, kellel pole enam võimalik suuri hüppeid teha. ?Ma ei ütleks, et ehitusfirmad oleks lausa mures, sest ehitus täitsa ära kaduda ei saa, aga on selge, et kui finantsvood vähenevad, väheneb ka ehitus,? märkis Link.