Põllumehed saavad 123 krooni lisatoetust hektari kohta

Teraviljatoetuse suuruseks kujunes kokku 109,8 miljonit krooni, millest esimene osa (75,9 miljonit krooni) maksti välja augustis. Täiendavalt makstava toetuse suurus on 122 krooni 90 senti hektari kohta.

Teraviljatoetust makstakse kokku 5054 ettevõtjale ühikumääraga 398 krooni 34 senti hektari kohta, millest esimene osa (275 krooni ja 44 senti) maksti välja augustis. Ühikumäärast 30% suuremat toetust makstakse sertifitseeritud seemnega külvatud põldude kohta ja 50% suuremat toetust ohustatud sordi kasvatajatele. Ühikumäärast 15% väiksemat toetust makstakse põldudele, kus esines tuulekaera.

Maakondade lõikes läheb kogu teraviljatoetusest suurim osa - 17 miljonit krooni Lääne-Virumaale ja kõige väiksem osa, s.o 326 519 krooni, Hiiumaale.

Teraviljatoetuse saamiseks esitati kokku 5325 taotlust, millest rahuldati 5054. Peamiseks toetusest ilmajäämise põhjuseks olid riiklikud maksuvõlad ja see, et taotleja ei olnud ettevõtjana registreeritud. Taotlejaid kontrollis ka Taimetoodangu Inspektsioon, kes tuvastas, et paljudel põldudel oli lubatust suurem umbrohtumus ja et taimekaitsevahendite kasutajad olid eiranud taimekaitseseadusest

tulenevaid nõudeid.

Põllukultuuride kasvatamise toetust said taotlejad, kellel ei olnud 1. juuni seisuga riiklikke maksuvõlgu või oli maksuvõla tasumine ajatatud. Teraviljatoetust saavad põllumajandustootjad, kes kasvatavad harilikku nisu, rukist, otra, kaera, tritikalet, tatart, hernest, põlduba, rapsi, rüpsi ja lina kogu põllupinnaga vähemalt 5 hektaril. Toetust ei anta põldudele, mille umbrohtumus on üle 15%.