Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulumaksusoodustus aitab kasumit näidata
ASi Krediidiinfo koostatud uuring uue tulumaksuseaduse rakendumise tulemuste kohta näitas, et keskmise Eesti ettevõtte puhaskasum kasvas 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga 2,9 korda.
Ettevõtete tulumaksusoodustus oli Reformierakonna üks valimislubadusi 1999. aasta riigikogu valimistel ja see kirjutati sisse ka koalitsioonilepingusse. 2000. aasta algusest ei pea ettevõte maksma reinvesteeritud kasumi pealt tulumaksu.
?Raske on öelda, mis oli kasumi mitmekordse kasvu põhjuseks,? lausus Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri. ?Siin võib olla mitu põhjust ? olid paremad majandusolud või firmad näitasid kasumit, et saada pangast laenu või aitas kaasa tulumaksuseaduse muudatus. Kui alus on kehv, siis kipuvad kasvunumbrid olema head,? ütles Lauri.
?Arvan, et umbes 90 protsenti neist, kellel kasum kasvas nii palju, on firmad, kes näitasid 2000. aasta eest suurema kasumi just seadusemuudatuste tõttu,? ütles selle aasta alguses Äripäeva kiiresti arenenud Eesti väikeettevõtete edetabelis Gaselli TOP esimese koha saavutanud õlide, määrdeainete ja autotarvikute müüja OÜ Reet Oil tegevdirektor Ivo Suuk. ?Tegemist on nii-öelda heaks inimeseks hakkamisega.?
Reet Oili kasum oli 1998. aastal ligi 1,9 miljonit krooni, 1999. aastal 0,4 miljonit krooni ja mullu 0,5 miljonit krooni. Firma käive oli vastavalt 7,5 miljonit, 12,7 miljonit ja 20 miljonit krooni. Selle aasta käibeks ootab firma 25 miljonit krooni. ?Meie oleme oma kasumi ettevõttesse tagasi investeerinud,? sõnas Suuk.
Gaselli TOPis kolmanda koha saavutanud Viljandi küünlatootja Hansa Candle juhataja Tarvo Moss ütles, et iga ettevõtte puhul on kasumi kasvu põhjus erinev. ?On ka selliseid, kes toimisid selle süsteemiga, kus kasumit varjati,? sõnas Moss. ?Meie ei ole seda teinud.?
Hansa Candle, kelle toodangust läheb üle 90 protsendi Põhjamaade suurematesse kaubanduskettidesse, sai kasumit 1998. aastal 1,5 miljonit, 1999. aastal 2,6 miljonit ja 2000. aastal 4,5 miljonit krooni. Selle aasta käibeks prognoosis firma 49 miljonit krooni ja kasumiks 7 miljonit krooni.
Krediidiinfo uuring hõlmas 26 000 ettevõtte aastaaruannetes esitatud näitajaid. Krediidiinfo analüütiku Anne-Ly Otsa sõnul näitas uuring, et kasumit teenivate ettevõtete osakaal vaadeldud ettevõtete hulgas suurenes 52,98 protsendilt 65,24 protsendile. Ligi poole kasumisummast andsid sadakond kasumlikumat ettevõtet.
Seega on keskmise Eesti ettevõtte omakapitali osakaal bilansis 44,20 protsenti ja puhaskasumi osa käibes 4,63 protsenti, mida Anne-Ly Otsa sõnul võib pidada suhteliselt headeks näitajateks.
Maksuameti pressiesindaja Koit Luus ütles, et enne kui nad kommenteerivad kasumi suure kasvu põhjusi, peavad nad neid näitajaid maksuameti näitajatega võrdlema. Eile seda teha ei jõutud.