• OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • 29.10.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsiisipoliitika toetagu õlle- ja veinikultuuri

Liviko viinamüük kasvas septembris 60% ja on kasvanud oktoobris 100% võrreldes eelmise aastaga. Onistari ja Remedia käibe kasv on oktoobris olnud 30%. Seega on üle 60 surmaga lõppenud mürgitusjuhtumid aidanud inimestele aru pähe panna. Enne Pärnut prognoosis konjunktuuriinstituut salaviina turuosaks Eestis 35%, ilmselt on see nüüd tublisti vähenenud.
Äripäev leiab, et kui poeviina osakaalu suurendamiseks läks tarvis ohvriterohket metanoolijoomist, siis tervislikuma lahjema alkoholi kasuks paneks inimesed otsustama õlle ja veini aktsiisi langetamine. See ühiskonna sotsiaalne ja tervishoiualane otsus on täielikult riigi pädevuses.
Kui inimesed on siiamaani harjunud viina jooma, ning mitte vähe, siis joogu parem poeviina. Riik saab kätte maksutulu, tervis ? kui pohmell välja arvata ? jääb sel korral ehk lõplikult laastamata. Ometi on õigem alkoholitarbimine juhtida lahjemate jookide suunas, mis on üldjuhul tervislikumad. Selleks on tarvis langetada õlle, siidri, long drink?i jne ning veini aktsiisimäärasid. Riik on kahtlemata rõõmus poeviinalt laekuvate suuremate maksude üle. Salaviina joomine mõjub riigi rahakotile nagu suures koguses valeraha käibesse laskmine. Et viinatootjad rõõmustavad täna suurema kasumi üle, ka selles pole midagi ebaloomulikku. Mõnuvedeliku, nagu alkohol, tootmine ja tarbimine on igati seaduslik, vähemalt õhtumaades on see nii. Tohtrite hinnangul on väikesed alkoholikogused tervisele isegi kasulikud, aidates peamiselt südamehaiguste riski vähendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ent riik peab pelgalt maksukoguja rollist veidi kaugemale nägema. Ehkki toimeaine, etanool, on sama, tuleb joomist suunata vähem kahju tekitavale teele, milleks on lahjemate jookide pruukimine.
Riik peab enda ülesandeks võtma joomiskultuuri muutja raske, kuid tänuväärt rolli. Üks võimsamaid hoobasid on selles aktsiisipoliitika. Ühiskond ei pruugi vajaliku üleminekuga ise toime tulla. Praegu on näiteks veinid üle mõistuse kallid, mis vähendab nende müüki, ja sama raha läheb kange alkoholi peale. Viimaste uuringute järgi aitab õlle mõõdukas tarbimine ära hoida haigusi, nagu luude hõrenemine ja vähk. Nii õlles kui punases veinis leidub ohtrasti antioksüdante, mis peatavad vananemist.
Samas peab kange ja lahja õlle aktsiis olema rohkem diferentseeritud, et soodustada eelkõige lahja õlle tarbimist. Tegelikud aktsiisilaekumised niisugusest otsusest ainult suureneksid. Raske, kui mitte võimatu on ette kujutada lahja salaõlle turustamist. Kuid sogase ja kange koduõlle turustamisele tuleb panna päitsed pähe. Praskale läheneva kraami joomises küll midagi tervistavat pole. Samuti ei tohi puskariajamist seadustada.
Valitsusele, kes otsib oma tegemistes ühisosa, oleks lahja alkoholi aktsiisi langetamine rahva tervise nimel riigimehelik samm. Pealegi ? valitsus, kes õlle hinda langetab, jääb püsima.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 27 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele