Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiisipoliitika toetagu õlle- ja veinikultuuri
Liviko viinamüük kasvas septembris 60% ja on kasvanud oktoobris 100% võrreldes eelmise aastaga. Onistari ja Remedia käibe kasv on oktoobris olnud 30%. Seega on üle 60 surmaga lõppenud mürgitusjuhtumid aidanud inimestele aru pähe panna. Enne Pärnut prognoosis konjunktuuriinstituut salaviina turuosaks Eestis 35%, ilmselt on see nüüd tublisti vähenenud.
Äripäev leiab, et kui poeviina osakaalu suurendamiseks läks tarvis ohvriterohket metanoolijoomist, siis tervislikuma lahjema alkoholi kasuks paneks inimesed otsustama õlle ja veini aktsiisi langetamine. See ühiskonna sotsiaalne ja tervishoiualane otsus on täielikult riigi pädevuses.
Kui inimesed on siiamaani harjunud viina jooma, ning mitte vähe, siis joogu parem poeviina. Riik saab kätte maksutulu, tervis ? kui pohmell välja arvata ? jääb sel korral ehk lõplikult laastamata. Ometi on õigem alkoholitarbimine juhtida lahjemate jookide suunas, mis on üldjuhul tervislikumad. Selleks on tarvis langetada õlle, siidri, long drink?i jne ning veini aktsiisimäärasid. Riik on kahtlemata rõõmus poeviinalt laekuvate suuremate maksude üle. Salaviina joomine mõjub riigi rahakotile nagu suures koguses valeraha käibesse laskmine. Et viinatootjad rõõmustavad täna suurema kasumi üle, ka selles pole midagi ebaloomulikku. Mõnuvedeliku, nagu alkohol, tootmine ja tarbimine on igati seaduslik, vähemalt õhtumaades on see nii. Tohtrite hinnangul on väikesed alkoholikogused tervisele isegi kasulikud, aidates peamiselt südamehaiguste riski vähendada.
Ent riik peab pelgalt maksukoguja rollist veidi kaugemale nägema. Ehkki toimeaine, etanool, on sama, tuleb joomist suunata vähem kahju tekitavale teele, milleks on lahjemate jookide pruukimine.
Riik peab enda ülesandeks võtma joomiskultuuri muutja raske, kuid tänuväärt rolli. Üks võimsamaid hoobasid on selles aktsiisipoliitika. Ühiskond ei pruugi vajaliku üleminekuga ise toime tulla. Praegu on näiteks veinid üle mõistuse kallid, mis vähendab nende müüki, ja sama raha läheb kange alkoholi peale. Viimaste uuringute järgi aitab õlle mõõdukas tarbimine ära hoida haigusi, nagu luude hõrenemine ja vähk. Nii õlles kui punases veinis leidub ohtrasti antioksüdante, mis peatavad vananemist.
Samas peab kange ja lahja õlle aktsiis olema rohkem diferentseeritud, et soodustada eelkõige lahja õlle tarbimist. Tegelikud aktsiisilaekumised niisugusest otsusest ainult suureneksid. Raske, kui mitte võimatu on ette kujutada lahja salaõlle turustamist. Kuid sogase ja kange koduõlle turustamisele tuleb panna päitsed pähe. Praskale läheneva kraami joomises küll midagi tervistavat pole. Samuti ei tohi puskariajamist seadustada.
Valitsusele, kes otsib oma tegemistes ühisosa, oleks lahja alkoholi aktsiisi langetamine rahva tervise nimel riigimehelik samm. Pealegi ? valitsus, kes õlle hinda langetab, jääb püsima.