Riik kulutab töötajate otsimisele miljoneid

Järgmisel nädalal lõpeb Tallinna linnavalitsuse korraldatud konkurss avalike suhete direktori leidmiseks. Et saada ametisse üks inimene, maksis linnavalitsus Fontesele üle 80 000 krooni.

Kuigi linnavalitsusel pole seaduse survet otsida inimesi konkursi teel, on neil õigus seda soovi korral teha. Võimulolev linnavalitus on jätnud erinevatele personaliotsingu firmadele üle miljoni krooni.

Erakordselt suur summa on tingitud eelmise linnapea Jüri Mõisa poolt algatatud linnavalitsuse struktuurimuudatustest, mis lisaks personaliotsingu kuludele läks linnavalitsusele maksma 16,4 miljonit krooni koondamistasudena.

Riigiasutusi sunnib seadus otsima kõrgeid ametnikke avalike konkursside kaudu. Selline demokraatliku riigikorralduse nõue peaks andma kindluse, et tähtsaid ametikohti ei täidetaks kellegi isiklikest huvidest lähtuvalt.

Kuid konkursse kuulutatakse välja enamasti vaid siis, kui tuttavate seas sõeludes sobivat kandidaati ei leia. Seaduses on auk, mis aitab konkursside kohustuslikkusest kõrvale hiilida.

Võttes sobiva inimese tööle ametikoha kohusetäitjana on võimalik ta kuue kuu möödudes ametisse määrata edutamise korras.

Konkursita võib ametisse võtta ka nõunikud. Praeguse valitsuse ajal populaarne ametikoht annab võimaluse vajalikule inimesele maksta ministeeriumi osakonnajuhatajaga võrdväärset töötasu.

Eriti innukas on olnud kaitseministeerium, kus praegu töötab kokku 27 nõunikku. On osakondi, kus töötegijateks on juhataja ja kaks nõunikku. ?Nõunikuna ametisse võtmine on ainus võimalus maksta töötajatele enam-vähem normaalset palka,? ütles kaitseministeeriumi avaliku suhete osakonna juhataja Madis Mikko. ?3000kroonise kuupalgaga ametikohale on raske leida kõrgharidusega spetsialisti.?