Kuressaarest kui omaaegsest patisakste paradiisist kõneldakse täna ootusäreva nostalgiaga, sest puhkemajanduses näevad saarlased tulevikus maakonna üht olulisimat majandusharu. Ametlikult tegutsevates majutuspaikades on praegu umbes 2500 majutuskohta, kusjuures Kuressaare viis hotelli annavad neist vaid 900. Möödunud kümnendi teist poolt iseloomustas Saaremaal kodumajutuse kiire areng. Eramute ja karpmajade korterite väljaüürijatele lisandusid sujuvalt puhkemajade ja taluturismiga tegelejad, mis tähendas juba sanitaarremondist suuremaid rahapaigutusi.

Kuressaare sanatooriumi uue tervisekeskuse avamine on vaadeldav juba kui suuremamahuliste investeeringute perioodi jääv üritus. Mitu uut hotelli ja pansionaati on praegu ehitusjärgus, mitu aga ehituseelses planeerimisprotsessis, mis peaks lähiaastatel Saaremaale juurde tooma sadu uusi, nõudlikumale kliendile vastuvõetavaid majutuskohti.

Saaremaale on iseloomulik korduvkülastus ? paljud puhkajad tulevad siia ikka ja jälle tagasi. Regulaarpuhkajad on tähele pannud, et viimastel aastatel on sujuvalt tõusnud hinnad, teenuse kvaliteet aga pahatihti jäänud endisele tasemele.

Arvestades, et Saaremaa külastajate arv oluliselt suurenenud ei ole, on tegu tõsise märgiga, millega turismi pealt teenijad peavad arvestama. Turist on nõudlikumaks muutunud, tegijaid torgib tagant ka seadusandlus. Puhkaja soliidseks ja heas mõttes meeldejäävaks teenindamiseks ainult europeldikust enam ei piisa.

Olukord pole õnneks sugugi lootusetu, sest puhkemajandusega tegelejad on tootearendust tõsiselt kätte võtmas ja teenindussfääris ei tähenda sõna koolitus enam mitte koolituse puudumist. Vähemasti Kuressaare suuremates kaubanduskeskustes kingivad kassanäitsikud sellest suvest igale kliendile viisaka ?tere?.

Autor: Mehis Tulk