Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti eurolähenemine ja ressursihinnad

    Käesolevas kirjutises püütakse heita valgust sellele, millised on Eesti üksikindiviididest ressursiomanike majanduslikud võidud ja kaotused seoses jätkuva Eurointegratsiooniga. Rõhutatakse tõsiasja, et Eurolähenemise võimalikud tulud ei koosne üksnes ?dividendituludest? vaid ka ?kapitalikasvikust?.
    Kuigi Eesti ametlik ühinemine Euroopa Liiduga on tõusnud päevakorda alles viimastel aastatel, on Eesti tegelikult Euroopale lähenenud juba 1980-ndate aastate keskpaigast alates. Majanduslikust Eurointegratsioonist sai seejuures tõsisemalt rääkima hakata pärast Nõukogude Liidu keskvalitsuse väliskaubandusmonopoli leevenemist 1989. aastal.
    Alanud integratsiooniprotsessi algpositsioonist ja ulatusest annavad ehk kõige ilmekama pildi Eesti ressursside hinnaarengud.
    1991. aastal moodustasid Eesti tarbijahinnad keskeltläbi 2 protsenti Euroopa Liidu tarbijahindadest ning Tallinna elamispinna ruutmeetri keskmine ehitusliku kvaliteedi erinevustega läbikaalumata hinnatase 1 Helsingi elamispinna ruutmeetri keskmisest hinnatasemest. Eesti keskmine kuupalk oli 18 Saksa marka ja vasekilo turuhind 0,25 Saksa marka (maailmaturul 3,4 Saksa marka).
    Juba ainuüksi esimese iseseisvusaastaga (1992) tõusid Eesti suhtelised tarbijahinnad (Euroopa Liiduga võrreldes) 10 korda, Tallinna elamispindade suhteline hinnatase (Helsingiga võrreldes) 3 korda, Eesti keskmine kuupalk 6 korda (110 DEMini) ja vasekilo turuhind 8 korda (2,1 DEMini).
    Üldist lähenemist ostujõu pariteedile Eesti ja Euroopa vahel finantseeris välisvarade massiivne sissevool, esialgu peamiselt eksporditulude vormis.
    1992.aastal eksporditi kaupu väljapoole (endist) Nõukogude Liitu 450 miljoni DEM-i väärtuses (mis oli märkimisväärne edasiminek võrreldes 1991.a. paarikümne miljoni DEM-iga), Eestisse tehti 88 miljoni DEM-i väärtuses välisinvesteeringuid ning võeti vastu ka 140 miljoni DEM-i väärtuses riiklikku välisabi. Välisvarade sissevoolule andsid olulise panuse ka Läänes töötavate eestimaalaste töötasud ja eraisikute poolt vastuvõetud välisabi.
    Eesti ressursside hindade lähenemine Lääne-Euroopa hinnatasemetele jätkus (kuigi esialgsega võrreldes oluliselt mõõdukama tempoga) ka kogu ülejäänud kümnendi vältel ? kuni tänapäevani välja.
    1993 kuni 2001 aastail tõusid Eesti suhtelised tarbijahinnad 3,5 korda (60ni Euroopa Liidu tasemest), Tallinna elamispindade suhteline hinnatase 5,0 korda (16ni Helsingi tasemest) ja Eesti keskmine kuupalk 5,8 korda (630 DEMini ehk 16ni Euroopa Liidu keskmisest kuupalgast) ? ning värviliste metallide Eestimaised hinnad võrdsustusid maailmaturuhindadega.
    Alates 1995. aastast hakkasid ühilduma ka reaalsissetulekud ? kui 1995. a. moodustasid Eesti sissetulekud per capita 33 Euroopa Liidu omadest, siis 2000. aastaks olid Eesti suhtelised reaalsissetulekud tõusnud 36ni.
    Hindade ja reaalsissetulekute ühildumist finantseerinud välisvarade Eestisse sissevoolus hakkasid vaadeldaval ajajärgul enam domineerima otsesed välisinvesteeringud, mida aastatel 1993-2000 tuli Eestisse ca viie miljardi Saksa marga väärtuses ? oluliselt vähenes aga välisabi ja välismaiste töötasude osatähtsus. Välisvaluutade kohalik ostujõud sulas loetud aastatega.
    Lähiajal kirjutan täpsemalt, kuidas on äriinformatsioon või selle puudumine mõjutanud ressursihindu.
  • Hetkel kuum
Ametiühingute keskliidu juht: sisserände kvoot on kaotanud tähtsuse
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Balti börside suurima käibe tegi dividende lubanud Tallink
Neljapäevase börsipäeva lõpuks tõusis Balti koondindeks +0,15%, Tallinna börs +0,42% ning Riia börs +0,77%. Ainsana taandus Vilniuse börs -0,03%. Silmapaistva käibega oli Tallinki aktsia.
Neljapäevase börsipäeva lõpuks tõusis Balti koondindeks +0,15%, Tallinna börs +0,42% ning Riia börs +0,77%. Ainsana taandus Vilniuse börs -0,03%. Silmapaistva käibega oli Tallinki aktsia.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Raadiohommikus: elu pärast suurkliendi ärakukkumist
Reedeses hommikuprogrammis räägime Soome elektroonikakontserni Incapi eelmise aasta tulemustest ja selle aasta tegemistest, võtame ette turuluku tekitanud apteegireformi ning uurime, kas Eesti on sõjaliseks konfliktiks valmis.
Reedeses hommikuprogrammis räägime Soome elektroonikakontserni Incapi eelmise aasta tulemustest ja selle aasta tegemistest, võtame ette turuluku tekitanud apteegireformi ning uurime, kas Eesti on sõjaliseks konfliktiks valmis.
Eesti ettevõte teenis Argentinas miljoneid Ameerika reisijaid vedades
Narvas on registreeritud ettevõte, millel on sadu ärikliente USAst ja Kanadast ning mille töötajad on organiseerinud transpordi lennujaamadest olümpiamängudele ning jalgpalli ja ragbi maailmameistrivõistlustele.
Narvas on registreeritud ettevõte, millel on sadu ärikliente USAst ja Kanadast ning mille töötajad on organiseerinud transpordi lennujaamadest olümpiamängudele ning jalgpalli ja ragbi maailmameistrivõistlustele.