1,3 miljonit krooni maksnud ahju mahub korraga 5 kuupmeetrit kuivatatud ja hööveldatud laudu. Puitu kuumutatakse astmeliselt kuni 215?220 kraadini. Et puit ei mõraneks, lisatakse vett. Kuumus lõhub ära puidu struktuuri. Surnud puit ei kasva ega kahane enam, ei võta niiskust sisse, on vastuvõetamatu putukatele ja hallitusseentele.
Saare sõnul sobib termotöödeldud puit eelkõige kohtadesse, kus ei tohi puitu keemiliselt töödelda, näiteks saunades. Eesti Ekopuu poolt töödeldud puitu kasutatakse ka mööbli- ja parketitööstuses. Kuigi termotöödelda saab kõiki puuliike, töötleb Eesti Ekopuu peamiselt haaba, leppa ja kaske.
Saare sõnul pärineb tehnoloogia Eesti Ekopuu põhiomanikult, soomlaselt Osmo Savolaiselt. Endine Mänttä väikelinna päästeteenistuse ülem Savolainen jõudis kümme aastat tagasi katse-eksituse meetodil õige tehnoloogiani. ?Mänttä elanikud suhtusid tol ajal temasse kui külahullu,? räägib Saar. ?Nüüd müüb Savolainen puidu termotöötlemise seadmeid üle Euroopa.? Tallinna tehnikakõrgkoolis autotranspordi eriala lõpetanud Saar tutvus Savolaineniga 7?8 aastat tagasi, kui tegi Tartu bussipargi bussiga tellimusreise Soome.
Üle kahe miljoni krooni suuruse käibega Eesti Ekopuu kuulub võrdselt Savolaineni firmale Suomen Ekopuu Oy ja puidutöökoda ning saekaatrit omavale OÜ-le Puurmani Puit. Puurmani Puidu aktsiatest kuulub Savolainenile 30, ülejäänud aktsiate omanikud on puurmanlased Einar Saar ja Arvi Tupits. Puurmani Puidus töötab kokku üheksa inimest.
Einar Saare sõnul ei suuda Eesti Ekopuu praegune ahi, mille võimsus on 150?160 tihumeetrit termotöödeldud puitu kuus, täita nelja Soome ja Eesti põhitellija soove. ?Lähiajal paigaldame viis miljonit krooni maksva uue efektiivsema ahju,? ütleb Saar. ?Kaugem eesmärk on suurendada oluliselt lõpptoodangu osa ehk hakata ise laudu kuivatama, hööveldama ja pärast termotöötlemist turustama.?
Kokku plaanib Eesti Ekopuu investeerida lähiaastail kümme miljonit krooni.
?Raha uue täisautomaatse ahju muretsemiseks saime tänu Soome osapoolele Sampo Pangast,? kurdab Saar kohalike pankade leiget suhtumist. ?Samuti pole me mingit rahalist ega ka moraalset abi saanud ei Jõgeva maakonnast ega Puurmani kohalikust omavalitsusest.?