- OMX Baltic−0,35%299,63
- OMX Riga−0,29%890,92
- OMX Tallinn−0,48%2 061,21
- OMX Vilnius−0,28%1 202,67
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 1000,1%8 815,42
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,06
- OMX Baltic−0,35%299,63
- OMX Riga−0,29%890,92
- OMX Tallinn−0,48%2 061,21
- OMX Vilnius−0,28%1 202,67
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 1000,1%8 815,42
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,06
Eesti Ekopuu põhiklient Eestis ? voodri- ja sauna lavalaudu tootev Tartu firma OÜ HaServ ? oli uudistootega väljas üle-eelmisel nädalal Leipzigis toimunud ehitusmessil. ?Termotöödeldud haab meenutab välimuselt sakslaste jaoks väga populaarset pruunikat Kanada seedrit,? põhjendab HaServi müügijuht Eiko Roomet suurt huvi väljapaneku vastu. ?Samas on uudselt töödeldud haab seedrist ligi kolm korda odavam.?
Kui termotöödeldud haavapuust voodrilaua ruutmeeter maksab 350, siis Kanada seedri laua ruutmeeter ligi 1000 krooni. Tavalise, termotöötlemata valge haavalaud maksab 220?250 krooni/m2. Tihumeetri puidu termotöötlemine maksab kuni 2000 krooni.
Eesti Ekopuu juhataja Einar Saare sõnul töötlevad nad puitu termiliselt kolmandat aastat. Ettevõtte territooriumil asuvat valget auru välja pahvivat väikest musta putkat silmates ei taha esmalt uskuda, et just seal tehakse rämpspuiduga imet. ?Sees on kallis elektroonika, mis tagab ahjutäie puidu ühtlase termotöötlemise,? rõhutab Saar.
1,3 miljonit krooni maksnud ahju mahub korraga 5 kuupmeetrit kuivatatud ja hööveldatud laudu. Puitu kuumutatakse astmeliselt kuni 215?220 kraadini. Et puit ei mõraneks, lisatakse vett. Kuumus lõhub ära puidu struktuuri. Surnud puit ei kasva ega kahane enam, ei võta niiskust sisse, on vastuvõetamatu putukatele ja hallitusseentele.
Saare sõnul sobib termotöödeldud puit eelkõige kohtadesse, kus ei tohi puitu keemiliselt töödelda, näiteks saunades. Eesti Ekopuu poolt töödeldud puitu kasutatakse ka mööbli- ja parketitööstuses. Kuigi termotöödelda saab kõiki puuliike, töötleb Eesti Ekopuu peamiselt haaba, leppa ja kaske.
Saare sõnul pärineb tehnoloogia Eesti Ekopuu põhiomanikult, soomlaselt Osmo Savolaiselt. Endine Mänttä väikelinna päästeteenistuse ülem Savolainen jõudis kümme aastat tagasi katse-eksituse meetodil õige tehnoloogiani. ?Mänttä elanikud suhtusid tol ajal temasse kui külahullu,? räägib Saar. ?Nüüd müüb Savolainen puidu termotöötlemise seadmeid üle Euroopa.? Tallinna tehnikakõrgkoolis autotranspordi eriala lõpetanud Saar tutvus Savolaineniga 7?8 aastat tagasi, kui tegi Tartu bussipargi bussiga tellimusreise Soome.
Üle kahe miljoni krooni suuruse käibega Eesti Ekopuu kuulub võrdselt Savolaineni firmale Suomen Ekopuu Oy ja puidutöökoda ning saekaatrit omavale OÜ-le Puurmani Puit. Puurmani Puidu aktsiatest kuulub Savolainenile 30, ülejäänud aktsiate omanikud on puurmanlased Einar Saar ja Arvi Tupits. Puurmani Puidus töötab kokku üheksa inimest.
Einar Saare sõnul ei suuda Eesti Ekopuu praegune ahi, mille võimsus on 150?160 tihumeetrit termotöödeldud puitu kuus, täita nelja Soome ja Eesti põhitellija soove. ?Lähiajal paigaldame viis miljonit krooni maksva uue efektiivsema ahju,? ütleb Saar. ?Kaugem eesmärk on suurendada oluliselt lõpptoodangu osa ehk hakata ise laudu kuivatama, hööveldama ja pärast termotöötlemist turustama.?
Kokku plaanib Eesti Ekopuu investeerida lähiaastail kümme miljonit krooni.
?Raha uue täisautomaatse ahju muretsemiseks saime tänu Soome osapoolele Sampo Pangast,? kurdab Saar kohalike pankade leiget suhtumist. ?Samuti pole me mingit rahalist ega ka moraalset abi saanud ei Jõgeva maakonnast ega Puurmani kohalikust omavalitsusest.?
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele