Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raamatukogude e-projekt kiratseb rahapuuduse tõttu

    Sel aastal on kultuuriministeeriumi eelarvest 7 miljonit krooni nähtud IT arenguks, kuid sellest vaid 2 miljonit krooni kulus interneti ?vedamisele? raamatukogudesse.
    Selle raha eest said arvuti, printeri ja internetiühenduse 46 Tartu maakonna raamatukogu. Samas sätestab avaliku teabe seadus, et teabele peab alates järgmise aasta algusest interneti teel igaüks tasuta ja ladusalt juurde pääsema.
    Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus nentis, et tõesti ei saadud sel aastal rohkem raamatukogusid internetiseerida ning selle summaga polnud võimalik tagada avaliku teabe seaduse täitmiseks ettenähtud tingimuste täitmist. ?Järgmisel aastal on raamatukogudele ettenähtud 7,7 miljonit krooni, kuid seda on ka vähe,? ütles ta.
    Kultuuriministeeriumi koduleheküljel on prioriteedina kirjas, et raamatukogude internetiseerimine peab toimuma tempos, mis võimaldab 2003. aasta lõpuks kõik rahvaraamatukogud varustada ligipääsuga andmeside võrkudele ning komplekteerida kõik raamatukogud tänapäevaste arvutitega. Koduleheküljel seisab ka, et selleks tuleb kahel järgneval aastal kulutada kokku ligikaudu 26 miljonit krooni ehk 13 mln krooni järgmisel aastal.
    ?13 miljonit krooni on unistus, me pole suutnud seda raha leida,? ütles Veskus.
    Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz ütles, et interneti koha pealt on olukord hull, seda lihtsalt pole. ?Kaks aastat on kultuuriministeerium seda asja ajanud ning rahasumma jääb muudkui väiksemaks,? ütles Spitz. ?Kui samas vaimus jätkata, siis ei jõua ka 2005. aastaks valmis.?
    Spitzi sõnul on suured probleemid eelkõige maal asuvate raamatukogudega, kus samas inimeste huvi ja vajadus interneti järele on just suurem.
    ?Meil on linnaraamatukogudes kõigis internet sees, kuid maal asuvatest raamatukogudest ainult seitsmes raamatukogust 27st,? rääkis ta. ?Seegi on nii, et ühes on dial-up, kaks said sellepärast, et nad on vallavalitsusega ühes majas ning ülejäänud said raha ?Vaata Maailma projekti raames.?
    Sonda raamatukogu juhataja Anne Valdru ütles, et internetiühendust nende raamatukogus pole. ?Arvuti on küll ja inimesed käivad siin ikka vaatamas ega taha uskuda, et siin internetti pole,? rääkis Valdru. ?Meil on ruumid olemas, võiks hommepäev internetipunkti käima panna, kui raha saaks.?
    Vaata Maailma projektijuht Alar Ehandi ütles, et selle projekti raames avatakse aasta lõpuni Eestis umbes sada uut internetipunkti ning laiendatakse veel sadat olemasolevat punkti. Kokku kulub Vaata Maailma projekti raames tänavu internetipunktide loomisele umbes 15 miljonit krooni.
    Ehandi sõnul on kahetsusväärne, et kultuuriministeerium ei suuda oma võetud eesmärke täita.
    Peaministri IT-nõuniku Linnar Viigi sõnul on kurb, et kultuuriministeeriumi prioriteetide hulka ei kuulu juba mitmendat aastat rahvaraamatukogude internetiseerimine, mis just kõige otsesemalt puudutab inimestele internetile ligipääsu loomist. ?Samas ei näe ma, et e-riigi ?püha üritus? oleks läbi kukkunud, sest elektroonilise asjaajamise arengut saaks peatada vaid marslaste sissetung,? ütles Viik. ?Omaette teema on aga arengutempo, milles me kipume maha jääma.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.