Raamatukogude e-projekt kiratseb rahapuuduse tõttu

Kultuuriministeeriumi koduleheküljel on prioriteedina kirjas, et raamatukogude internetiseerimine peab toimuma tempos, mis võimaldab 2003. aasta lõpuks kõik rahvaraamatukogud varustada ligipääsuga andmeside võrkudele ning komplekteerida kõik raamatukogud tänapäevaste arvutitega. Koduleheküljel seisab ka, et selleks tuleb kahel järgneval aastal kulutada kokku ligikaudu 26 miljonit krooni ehk 13 mln krooni järgmisel aastal.

?13 miljonit krooni on unistus, me pole suutnud seda raha leida,? ütles Veskus.

Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz ütles, et interneti koha pealt on olukord hull, seda lihtsalt pole. ?Kaks aastat on kultuuriministeerium seda asja ajanud ning rahasumma jääb muudkui väiksemaks,? ütles Spitz. ?Kui samas vaimus jätkata, siis ei jõua ka 2005. aastaks valmis.?

Spitzi sõnul on suured probleemid eelkõige maal asuvate raamatukogudega, kus samas inimeste huvi ja vajadus interneti järele on just suurem.

?Meil on linnaraamatukogudes kõigis internet sees, kuid maal asuvatest raamatukogudest ainult seitsmes raamatukogust 27st,? rääkis ta. ?Seegi on nii, et ühes on dial-up, kaks said sellepärast, et nad on vallavalitsusega ühes majas ning ülejäänud said raha ?Vaata Maailma projekti raames.?

Sonda raamatukogu juhataja Anne Valdru ütles, et internetiühendust nende raamatukogus pole. ?Arvuti on küll ja inimesed käivad siin ikka vaatamas ega taha uskuda, et siin internetti pole,? rääkis Valdru. ?Meil on ruumid olemas, võiks hommepäev internetipunkti käima panna, kui raha saaks.?

Vaata Maailma projektijuht Alar Ehandi ütles, et selle projekti raames avatakse aasta lõpuni Eestis umbes sada uut internetipunkti ning laiendatakse veel sadat olemasolevat punkti. Kokku kulub Vaata Maailma projekti raames tänavu internetipunktide loomisele umbes 15 miljonit krooni.

Ehandi sõnul on kahetsusväärne, et kultuuriministeerium ei suuda oma võetud eesmärke täita.

Peaministri IT-nõuniku Linnar Viigi sõnul on kurb, et kultuuriministeeriumi prioriteetide hulka ei kuulu juba mitmendat aastat rahvaraamatukogude internetiseerimine, mis just kõige otsesemalt puudutab inimestele internetile ligipääsu loomist. ?Samas ei näe ma, et e-riigi ?püha üritus? oleks läbi kukkunud, sest elektroonilise asjaajamise arengut saaks peatada vaid marslaste sissetung,? ütles Viik. ?Omaette teema on aga arengutempo, milles me kipume maha jääma.?