OMX Baltic0,01%300,04
OMX Riga0,11%893,97
OMX Tallinn0,00%2 068,71
OMX Vilnius0,21%1 204,98
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,55%8 823,2
Nikkei 2250,11%39 828,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,31

OMX Baltic0,01%300,04
OMX Riga0,11%893,97
OMX Tallinn0,00%2 068,71
OMX Vilnius0,21%1 204,98
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,55%8 823,2
Nikkei 2250,11%39 828,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,31

07.11.01, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raamatukogude e-projekt kiratseb rahapuuduse tõttu

Kristina TraksÄripäeva kaasautor

Sel aastal on kultuuriministeeriumi eelarvest 7 miljonit krooni nähtud IT arenguks, kuid sellest vaid 2 miljonit krooni kulus interneti ?vedamisele? raamatukogudesse.

Selle raha eest said arvuti, printeri ja internetiühenduse 46 Tartu maakonna raamatukogu. Samas sätestab avaliku teabe seadus, et teabele peab alates järgmise aasta algusest interneti teel igaüks tasuta ja ladusalt juurde pääsema.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus nentis, et tõesti ei saadud sel aastal rohkem raamatukogusid internetiseerida ning selle summaga polnud võimalik tagada avaliku teabe seaduse täitmiseks ettenähtud tingimuste täitmist. ?Järgmisel aastal on raamatukogudele ettenähtud 7,7 miljonit krooni, kuid seda on ka vähe,? ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kultuuriministeeriumi koduleheküljel on prioriteedina kirjas, et raamatukogude internetiseerimine peab toimuma tempos, mis võimaldab 2003. aasta lõpuks kõik rahvaraamatukogud varustada ligipääsuga andmeside võrkudele ning komplekteerida kõik raamatukogud tänapäevaste arvutitega. Koduleheküljel seisab ka, et selleks tuleb kahel järgneval aastal kulutada kokku ligikaudu 26 miljonit krooni ehk 13 mln krooni järgmisel aastal.

?13 miljonit krooni on unistus, me pole suutnud seda raha leida,? ütles Veskus.

Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz ütles, et interneti koha pealt on olukord hull, seda lihtsalt pole. ?Kaks aastat on kultuuriministeerium seda asja ajanud ning rahasumma jääb muudkui väiksemaks,? ütles Spitz. ?Kui samas vaimus jätkata, siis ei jõua ka 2005. aastaks valmis.?

Spitzi sõnul on suured probleemid eelkõige maal asuvate raamatukogudega, kus samas inimeste huvi ja vajadus interneti järele on just suurem.

?Meil on linnaraamatukogudes kõigis internet sees, kuid maal asuvatest raamatukogudest ainult seitsmes raamatukogust 27st,? rääkis ta. ?Seegi on nii, et ühes on dial-up, kaks said sellepärast, et nad on vallavalitsusega ühes majas ning ülejäänud said raha ?Vaata Maailma projekti raames.?

Sonda raamatukogu juhataja Anne Valdru ütles, et internetiühendust nende raamatukogus pole. ?Arvuti on küll ja inimesed käivad siin ikka vaatamas ega taha uskuda, et siin internetti pole,? rääkis Valdru. ?Meil on ruumid olemas, võiks hommepäev internetipunkti käima panna, kui raha saaks.?

Vaata Maailma projektijuht Alar Ehandi ütles, et selle projekti raames avatakse aasta lõpuni Eestis umbes sada uut internetipunkti ning laiendatakse veel sadat olemasolevat punkti. Kokku kulub Vaata Maailma projekti raames tänavu internetipunktide loomisele umbes 15 miljonit krooni.

Ehandi sõnul on kahetsusväärne, et kultuuriministeerium ei suuda oma võetud eesmärke täita.

Peaministri IT-nõuniku Linnar Viigi sõnul on kurb, et kultuuriministeeriumi prioriteetide hulka ei kuulu juba mitmendat aastat rahvaraamatukogude internetiseerimine, mis just kõige otsesemalt puudutab inimestele internetile ligipääsu loomist. ?Samas ei näe ma, et e-riigi ?püha üritus? oleks läbi kukkunud, sest elektroonilise asjaajamise arengut saaks peatada vaid marslaste sissetung,? ütles Viik. ?Omaette teema on aga arengutempo, milles me kipume maha jääma.?

Kristina Traks

Seotud lood

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

02.07.25, 10:18

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

03.07.25, 06:00

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Viimased uudised

Arvamused

04.07.25, 06:00

Signe Wilms: sa pole ettevõtluseks kunagi “valmis” – hakka tegutsema!

Uudised

04.07.25, 06:00

Karm kriitika: Euroopas eeskujuks olema pidanud projektis Hiiumaa metsades rikuti vääriselupaiku

Börsiuudised

03.07.25, 22:41

Euroopa Keskpank muretseb kasvava ebakindluse pärast kaubanduses

Börsiuudised

03.07.25, 21:38

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Börsiuudised

03.07.25, 18:53

Juuni töötururaport: USA tööturg osutus oodatust vastupidavamaks

Uudised

03.07.25, 17:52

Raadiohommikus: eksport, investeeringud ja laulupeo korraldus

Börsiuudised

03.07.25, 17:18

Balti börsid liikusid valdavalt rohelises, USA aktsiaturge toetas oodatust tugevam tööturg

Majandustulemused

03.07.25, 17:15

Euroopas tootmist laiendav Metaprint kahekordistas kasumi

Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot

Prantsuse kindlustusfirma MAIF metsades Hiiumaal on tehtud lageraieid, säästmata vääriselupaiku, hindavad metsakaitseorganisatsioonid. Ka fotol näha olev oja oli kujunenud eri liikidele elupaigaks, millest raiete ajal traktor kahest kohast läbi sõitis ja seda rikkus.

Karm kriitika: Euroopas eeskujuks olema pidanud projektis Hiiumaa metsades rikuti vääriselupaiku

“Olen oma teekonnal kohanud palju inimesi, kes räägivad, kuidas nad tahavad kolida Hispaaniasse, alustada oma ettevõttega, teha midagi muud. Ent siis tuleb jälle mingi ”aga“. Enne veel see, siis veel too. Läheb aasta, kaks… ja mitte midagi ei juhtu,” kirjutab Signe Wilms.

Signe Wilms: sa pole ettevõtluseks kunagi “valmis” – hakka tegutsema!

President tõmbas RABi soovile pidurit: seadus muudaks ähmaseks, millal saad enda kohta kogutud infot välja küsida

Karm kriitika: Euroopas eeskujuks olema pidanud projektis Hiiumaa metsades rikuti vääriselupaiku

Kui Rakvere südalinnas sai haljastus- ja kommunaalteenuseid pakkuv FSE Capital korra hoidmisega enam-vähem hakkama ja ka neljapäeva pärastlõunal töö käis, siis kesklinnast kaugemal olid lood märksa kehvemad.

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Täna teatas Reformierakond, et ei moodusta Urmas Sõõrumaa eestvedamisel ajutist linnavalitsust ja Reformierakond läheb volikogu opositsiooni. Pressikonverentsil selgitas Sõõrumaa, et proovis rääkida kõigile volikogu erakondadele, mis on tehnokraatlik valitsemine.

Ossinovski kutsub juba Reformierakonda võimuliitu tagasi. Pere: poliitikas võib arutada kõike

Kui Urmas Sõõrumaa (esiplaanil) sooviks Tallinna juhtida kui professionaalne ekspert, siis tuleks tal kõigepealt mõista, et avalikku võimu ei saa kasutada isiklike visioonide ega kinnisvaraarenduste teenistuses, rõhutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Metaprindi juht ja suuromanik Martti Lemendik

Euroopas tootmist laiendav Metaprint kahekordistas kasumi

Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot

Ehkki e-maailm on üha aktiivsem, usub Karin Mängel, et füüsilised salongid jäävad ning isikupära ja personaalsus ei kao disainis kuskile.

Eestis asuv preemiumsisustuse minikaubamaja toob tippkvaliteedi igasse koju

Kevadisel Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul kuulutas Warren Buffett (paremal) oma valitsemisaja kontsernis lõppenuks ning andis juhtimisohjad üle Greg Abelile (paremalt teine). Nüüd tuleb Abelil otsustada, kuhu paigutada tulutoovalt märkimisväärne sularahavaru.

Berkshire Hathaway langus paneb usu proovile – kasutan Warren Buffetti enda tarkust

Balti börsi põhinimekirjas saavutas suurima päevakäibe Coop Pank.

Balti börsid liikusid valdavalt rohelises, USA aktsiaturge toetas oodatust tugevam tööturg

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Tallink Grupi juhatuse esimehe Paavo Nõgene sõnul on logistikasektori väljakutsed ettevõtte fookuses.

Tallinki kaubavedu vähenes möödunud kvartalis pea veerandi võrra

Tervishoiuettevõtte Centene Corporationi aktsia vabalangus tiris ka konkurentide aktsiad langema.

S&P 500 ja Nasdaq 100 püstitasid uued rekordtasemed

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 13 p 3 t
Toimumiskoht:
Tallinn