Kauba turuhind kujuneb börsil

Börsikaupadeks on üldjuhul põllumajandussaadused, metallid, energiakandjad ja muud kaubad, mis on laialdase kasutusalaga ning sortiment hõlpsasti standardiseeritav.

Börsikaupade eripäraks on asjaolu, et üldjuhul ei kaubelda börsil kaupade hetkehindadega, vaid tulevikutehingutega (eelkõige futuurtehingud, harvem optsioonid). Optsioon on õigus osta või müüa vara kindla hinnaga ja kindlaksmääratud ajal, futuur- ja forward-tehing on kohustus osta või müüa vara kindla hinnaga kindlal ajal, kusjuures futuurtehingud on standardiseeritud (kindlad kogused ja hinnasamm, kvaliteedinäitajad jmt).

Paljud tänapäeva universaalsed finantstulevikutehingute börsid, kus kaubeldakse valuutade, intressitoodete, aktsiaindeksite ja muude tulevikutehingutega, olid algselt kaubabörsid. Nii alustas maailma üks vanemaid tulevikutehingute börse, Chicago kaubabörs (Chicago Board of Trade), tegevust 1849. aastal heina, timuti ja jahu tulevikutehingutega kauplemisega. Londoni Metallibörs on üks väheseid erandeid, kus kaubeldakse ainult kaubaga ? värviliste metallide ja hõbedaga.

Tihti on need börsid kohaliku või regionaalse tähtsusega. Näiteks Hannoveri tulevikutehingute börsil Saksamaal saab kaubelda kartulite, rapsi, aga ka vanapaberi tulevikutehingutega. Lõuna-Indias aga asutati neli aastat tagasi rahvusvaheline piprabörs.

Levinumad börsikaubad on siiski nafta, värvilised ja väärismetallid, kohv, suhkur, kakao jne. Kuna tulevikutehingute mahud on füüsiliste kaupade tehingumahtudest sadu ja isegi tuhandeid kordi suuremad, on tulevikutehingute hinnad kujunenud ka kaupade nn maailmaturu hindadeks. Toornafta maailmaturu hinnaks loetakse lähima kuu futuurhind Rahvusvahelisel Naftabörsil Londonis.