Pärnu Linavabrik asus ise toorainet kasvatama

Linavabriku direktor Arvo Villmann ei soovinud linakasvatusest pikemalt rääkida, öeldes, et tegu on kahe aasta peale kavandatud pilootprojektiga, mille edukuses ei saa veel kindel olla. Kui katse õnnestub, kavatseb ettevõte põllupinda suurendada ja sel juhul hõlmab linavabriku tegevus kogu tootmistsükli lina kasvatamisest lõnga ketramise ja kanga kudumiseni välja. Villmanni sõnul kasvatatakse Eestis kiulina vähe, põllumehed on rohkem keskendunud õlilina tootmisele.

Praegu saab tekstiilitööstusettevõte oma tooraine Belgiast ja Prantsusmaalt ning mujalt Euroopast. Kogu toodang, milleks on nii linane lõng kui sellest valmistatud toorkangas, läheb Iirimaale, kus omanikfirma selle töötleb ja turule suunab. Lõppkokkuvõttes jõuab suur osa Pärnu Linavabriku toodangust USA lõputule turule.

Lõppeva aasta suurimaks saavutuseks võib Pärnu Linavabrik pidada 120 miljonit krooni maksma läinud kudumisvabriku ehitamist ja sinna vajalike seadmete soetamiseks. Uuel aastal seisab ees ketrustsehhile paremate tingimuste loomine ja kogu territooriumi korrastamine. Iga-aastane investeeringute maht on 50?60 miljoni krooni ringis.

Pärnu Linavabrik hakkas jõudsalt arenema pärast seda, kui 1997. aastal sai selle omanikuks kahele vennale kuuluv Iiri firma W.F.B Baird & Co. Eelmisel aastal oli ettevõtte Äripäeva TOP 100 liider. Kui 1999. aastal oli ettevõte käive 167,4 mln ja kasum 74,3 mln krooni, siis eelmise aasta vastavad näitajad olid 246,9 ja 91,6 mln krooni. Töötajate arv kasvas aastaga 350 inimese pealt 600 inimese peale. Nüüd on ettevõtte areng selle juhi sõnul stabiliseerunud ja nii suurt kasvu nagu viimasel kolmel aastal pole enam ette näha.